Eesti matkarajad on järjest populaarsemad: kuidas looduses teadlikult rännata?



Looduses rändamisest on saanud eestlaste meelistegevus, eriti just koroonaviiruse pandeemiast tingitud piirangute ajal, mil suur osa vaba aja veetmise kohtadest on pidanud nakatumise hirmus uksed suletuks jätma.

Rahvasterännet või rongkäiku meenutavat vaatepilti võib eeskätt kohata populaarsetel matkaradadel, mis igal nädalavahetusel siseturistide hordide alla mattuvad. Ent kuidas juhtida piirkonda külastama saabunud loodushuviliste tähelepanu näiteks keskkonda või looduskaitset puudutavatele teemadele?

Avardab silmaringi

Kindlasti on teravama matkaja pilk märganud raja kulgemisel silmapiirile ilmuvaid informatiivseid plakateid ja silte, mis külastaja silmaringi kõikvõimalike teadmistega avardavad. Sageli peitub selles jutus ka peamine iva, miks teatud rada loodi ning milliseid haruldasi või põnevaid looma- ja taimeliike lähiümbrusest avastada võib.

Näiteks annavad läbi soo või raba kulgeva matkaraja infotahvlid sageli teada, milliseid sootaimi antud piirkonnas kohata võib ning millal nad õitsevad. Ent infostendidel on veel üks väärtus: järjest enam valmib Eestis matkaradu, mille eesmärgiks on inimest keskkonnaga seotud tegevustesse kaasata.

Kodanikuteadus õpperajalt

Näiteks rajati LIFE Mires Estonia projekti käigus Lääne-Virumaale Tudu õpperada ja metsaonn, mille eesmärgiks on tutvustada soode taastamisega seotud tegevusi ning harida huvilisi selleks vajalike ülesannete abil.

Nii on õpperajale märgitud teatud paigad, mida palutakse huvilistel pildile jäädvustada ning e-kirja teel spetsialistidele saata. Seda kõike ei tehta mitte albumi koostamiseks, vaid maastikumuutuste jälgimiseks ja sihipäraseks kaardistamiseks.

Nimelt on külastajate fotode abil võimalik määrata, milliseid mõjusid soode taastamiseks läbiviidud tegevused piirkonnale avaldavad. Seega annavad inimesed olulise panuse kodanikuteaduse jätkumisele.

Igaühele midagi

Ümbritseva keskkonnaga on tähtis tutvust teha juba maast madalast. Tudu õpperajal on mõeldud ka pere kõige väiksematele: näiteks loodi õpperaja tarbeks muinasjutt, mille peategelased Kalli ja Modris selgitavad soode taastamise lugu läbi lapse perspektiivi. Suurematele matkajatele on loodud täiskasvanute õueraamat, mis aitab soos toimuvaid protsesse paremini mõista.

Sarnaselt Tudu õpperajaga sai ühes RMK abiga uuendatud viimasest kiviviske kaugusel asuv Seljamäe loodusrada. Eestimaa Looduse Fond nuputas rajale saatetekstid, mis ümbritsevat keskkonda matkajale kaasahaaraval moel tutvustaks, ühtlasi saab ka sellel rajal maastikumuutuste jälgimiseks panuse anda: matkarada saatvalt infostendilt leiab kõik selleks vajaliku info.

Võib ka virtuaalselt ja rattaga

Omalaadse lahendusega on Eestis välja tulnud LIFE Connecting Meadows projekt, mille käigus parandatakse Muhu saarel sealseid poollooduslikke kooslusi. Et Muhu saare loodus on väga mitmekesine ning võib piirkonniti suurel määral erineda, on seal paljugi külastajale tutvustada ja esile tõsta.

Projekti käigus on plaan luua Muhu saare põhjarannikut läbiv virtuaalne matkarada, mis aitaks külastajatel jõudsalt läbi karjamaade ja rannikuäärsete metsatukkade liikuda. Rada märgistatakse virtuaalselt koostöös Muhu turismiassotsiatsiooniga.

Kõiki radu ei pea aga ilmtingimata läbima jalgsi: LIFE KopuNatura projekti raames valmis Kõpu poolsaarel lisaks elupaigatüüpe tutvustavale õpperajale ka kohalikke puhkekohti ühendav jalgrattarada. See aitab turiste antud piirkonnas paremini suunata ning annab võimaluse sportlikult aega veeta.

Radu on erinevaid

Nagu märgata võib, esineb matkaradu erineval viisil üle kogu Eesti. Ehkki tegemist on eriilmeliste radadega, on nende eesmärgid ühised ning arvestavad kolme põhilise aspektiga.

Sotsiaalse aspekti puhul on fookuseks inimene ehk külastaja, kes soovib vabas looduses mõnusalt aega veeta. Et raja läbimine on oluline nii füüsilise kui vaimse tervise vaatenurgast, luuakse selle parendamiseks kõik vajalikud eeldused. Samuti pakuvad matkarajad vaheldust argirutiinist, võimaldavad loodust vaadelda ning lasevad silmal puhata.

Olulisel kohal on ka keskkonnakaitseline aspekt, mis asetab peategelaseks looduse vaate. See tähendab, et tuleks arvestada, millest võiks matkaraja loomisel kasu olla sealsel keskkonnal. Heaks näiteks siinkohal on eelnevalt mainitud infostendid ning kodanikuteaduse projektid, mis aitavad inimesel teda ümbritsevat keskkonda paremini mõtestada.

Mainimata ei saa jätta ka majanduslikku aspekti, mis tähendab, et üheks matkaraja loomise eesmärgiks on arendada kohalikku infrastruktuuri ning luua eeldused sealse turismiettevõtluse edendamiseks. Teisisõnu: kui matkasell juba teatud piirkonnas viibib, külastab ta suurema tõenäosusega ka sealset söögikohta või tutvub teiste kohalike vaatamisväärsustega.

Matkarada on teadlik otsus

Kuidas aga saavutada nende kolme aspekti vahel kõigile kasulik tasakaal? See nõuab uue matkaraja loomisel kõigi osapoolte panust ja detailideni läbimõtlemist: kuidas näiteks luua märgala läbivat õpperada, kui sealne veetase on nii kõrge, et kuiva jalaga sinna ei pääse? Nagu arvata võib, nõuab see juba eos laudtee rajamisega arvestamist.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel on saanud teoks nii RMK, kohalike omavalitsuste kui ka näiteks külaseltside loodud matkaradade ja muu külastustaristu ehitamine ja uuendamine. Samuti toetab KIK lasteaedade ja koolide õppekäike ning muid keskkonnahariduslikke tegevusi suurtele ja väikestele, et looduses uusi teadmisi ammutada.

Kõige olulisemat rolli mängib matkaradade loomisel siiski loodus ise, kuna tegemist on ainsa osapoolega, kellel puudub otsuste tegemiseks vajalik hääl. Matkarada ei saa luua igale poole, kus vähegi ilusam ja mõnusam tundub, kuna see võib segada seal pesitsevaid linde või saada saatuslikuks looduskaitse all olevatele loomadele või taimedele.

Niisiis ehitatakse matkaradu muuhulgas ka selleks, et inimeste teekonda suunata ning takistada uudishimulikel jalapaaridel jõudmast piirkondadesse, kus liikumine võib loodust häirida.

Matkaraja loomisel peab eelkõige arvestama, et inimeste huvi ja tung värskes õhus aega veeta ei dikteeriks looduse üle. Ühtlasi tasub aeg-ajalt meelde tuletada suuniseid, kuidas looduses käituda ning korrata üle igaüheõigus. Kui lähed järgmisel korral matkarajale, heida pilk ka sealsetele infostendidele: võid nende abil teada saada nii mõndagi, millest sul varem aimu ei olnud.

Artikli kirjutamist on rahastatud projektist “LIFE programmist teadlikkuse suurendamine ja projektitaotluste kvaliteedi parandamine 2”, mida rahastab Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE.