Levinumad vead taotluse koostamisel:
1. Olemasolev olukord ja varasemad tegevused on puudulikult kirjeldatud. See tähendab, et ei ole piisavalt kirjeldatud probleemi olemust ja selle mõju, varasemaid tegevusi ning võimalikke alternatiive probleemiga tegelemiseks. Tööstuste puhul ei ole kirjeldatud näiteks olemasolevaid protsesse.
2. Kavandatud tegevused ei ole piisavalt detailselt kirjeldatud. Tegevused on tihti liiga üldiselt kirjeldatud, st ei ole selgitatud mida, kuidas, kus, millal ja kelle poolt täpselt tehakse. Kõik planeeritud tegevused peavad olema mõistlikud, teostatavad, kulutõhusad ning vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks.
3. Projekti tulemuste seire on puudulikult planeeritud või pole selle peale üldse mõeldud. Peamiseks probleemiks on indikaatorite puudumine või valede indikaatorite valimine, millega pole võimalik hinnata projekti mõju keskkonnale. Samuti on puuduseks seiretegevuste liiga üldine kirjeldus.
4. Eelarve ja tegevuste maksumus on puudulikult kirjeldatud, mis ei võimalda hinnata tegevuste vajalikkust ja mõistlikkust. Näiteks tööjõukulud on puudulikult lahti kirjutud ning ei ole aru saada, mida personalilt oodatakse ja mis mahus. Kulud on tihti ülehinnatud või põhjendamatud. Tegevused ja eelarve peavad olema omavahel kooskõlas, mis tähendab, et kui projektiga on kavandatud nt seire tellimine, siis tuleb see ka eelarves planeerida.
5. Puudub kohustuslik riskihindamine või on see puudulikult läbi viidud. Riske pole piisavalt hästi hinnatud ning riske leevendavad meetmed ei ole piisavad. See ei anna hindajatele kindlust, et projekti on võimalik edukalt ellu viia, kui mõni riskidest peaks avalduma.
6. Oodatavatel tulemustel ei ole piisavalt suurt positiivset mõju keskkonnale või ei ole võimalik mõju hinnata, kuna tulemused on liiga üldiselt kirjeldatud.
7. Kommunikatsiooniplaan on puudulik või puudub. Kõik taotlejad peavad kavandama piisavas mahus tegevusi projekti tegevuste ja tulemuste tutvustamiseks. Kohustuslik on luua projekti tutvustav koduleht, korraldada infopäevi ja seminare kaasates asjakohaseid huvigruppe jmt. Tihti ei ole sellele piisavalt tähelepanu pööratud.
8. Planeeritakse tegevusi, mis peavad olema tehtud enne taotluse esitamist nagu näiteks vajalike keskkonnalubade taotlemine, keskkonnamõjude hindamine, alusuuringute teostamine jmt.
9. Planeeritakse tegevusi, mis ei ole vajalikud projekti tulemuste saavutamiseks.
10. Projekti tulemused ei ole tihti ülekantavad või puudub selleks potentsiaal. Välja pakutud lahandused ei ole kulutõhusad ning tihti tegeletakse lokaalse probleemiga - nt põlevkivitööstuse probleemid või veekogude seire parandamine.
11. Projekti ülesehitus on tihti puudulik ning puudub korralik projektijuhtimise struktuur. St ei ole planeeritud piisavalt vahendeid või inimressurssi projekti edukaks elluviimiseks. Projekti ajakava peab olema mõistlik ja piisava pikkusega.
12. Puudub kohustuslik „After LIFE“ tegevusplaan. See ei anna kindlust, et projekt on jätkusuutlik.
13. Ei ole kavandatud nt Layman raporti koostamist, mis on projekti kohustuslik osa. Osa tegevusi on LIFE projektide puhul kohustuslikud (nt infotahvel, koduleht, Layman report, aruanded jmt), mis on välja toodud taotlemise juhendis. Kõik sellised kohustuslikud elemendid tuleb lisada taotlusesse.
Vähemlevinud vead, kuid hindamisel saatuslikuks saanud, on konkreetsete looduskaitse tegevuste madal osakaal (alla 25%) ning innovatsiooni puudumine. Lisaks on hindajad välja toonud mitmeid tehnilisi puudusi nagu näiteks kulude planeerimine valele eelarve reale ning valede jooniste esitamine.