LIFE TO ALVARS

Projekt LIFE to alvars lõppes 01.09.2019.  

Projekt LIFE to alvars valiti 2018 aastal Natura 2000 Awardi sotsiaalmajandusliku mõju kategooria võitjaks. 

http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/awards/application-201...

Loopealsed e. alvarid (lood, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Poollooduslike koosluste ehk pärandkoosluste teke ning püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Loopealsete puhul on    peamiseks inimtegevuseks karjatamine. Heas seisukorras loopealsete rohustu on madalakasvuline, väheproduktiivne ja mitmekesine, koosnedes peamiselt lubjalembestest ja ekstreemseid kasvutingimusi taluvatest taimeliikidest. Enamasti kasvavad  looaladel üksi või rühmiti kadakad. Sealjuures ei tohiks kadakate katvus olla suurem kui 30%. Loopealsed on soontaimede arvu poolest puisniitude järel Eesti liigirikkaimad kooslused. Alates 1930ndatest aastatest ja läbi nõukogude aja on loopealsete  karjatamine oluliselt vähenenud, mis on kaasa toonud nende kinnikasvamise põõsaste (põhiliselt kadakate) ja puudega (enamasti mändidega). Selleks, et loopealsele omane liigirikkus säiliks, tuleb kinnikasvanud loopealselt eemaldada männid ning  kadakate katvust vähendada ning alal karjatada loomi.

LIFE to alvars projekti tutvustav VIDEO

Alvarid on kogu maailmas väga piiratud levikuga, mis teeb nad globaalselt haruldasteks ja seetõttu ka erilist kaitset vajavateks kooslusteks. Lisaks Eestile leidub loopealseid arvestataval hulgal veel vaid Rootsi suurtel saartel, eelkõige Ölandil ja Gotlandil. Kuna suur osa Eesti loopealsetest asuvad eramaadel, siis on eramaa omanike huvi ja nõusolek äärmiselt oluline nende alade säilimiseks

 

2014. aastal sai positiivse rahastusotsuse projekt "Elu alvaritele" ehk Eesti loopealsete karjamaade taastamine (LIFE13NAT/EE/000082). Projekti eesmärgiks oli taastada  2500 hektari suurusel alal veel säilinud loopealseid Saaremaal, Muhus, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal ja rajada alade edasiseks karjatamiseks vajalik taristu. Oluline osa projektist oli ka loopealse elupaiga väärtuste tutvustamine ning teadlikuse tõstmine. Loopealse taastamise peamiseks tegevuseks oli kinnikasvanud alalt mändide ja kadakate raiumine. Heas seisundis loopealsel ei ületa kadakate katvus 30% karjamaa pindalast.

Projekti viidi läbi Lääne-Eestis ja suurematel saartel- Saaremaal, Hiiumaal ja Muhumaal. 

 

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks tagada väärtuslike, haruldaste ja ohustatud liikide ja elupaikade säilimine. Nende kaitseks on moodustatud Natura 2000 alade võrgustik. Looduskaitselisi tegevusi Natura aladel toetab Euroopa Liidu LIFE+ Loodus programm, mis koos SA KIK´iga rahastab ka projekti "Elu alvaritele" tegevusi.

Projekt kestis 2014. aasta septembrist kuni 2019. aasta septembrini. Projekti partneriteks olid Keskkonnaamet, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 3,7 mln eurot, millest 75% on Euroopa Ühenduse LIFE + Loodus programmi ja 25% Eesti riigi panus. Kohaliku kaasfinantseeringu tagasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Rohkem infot: 

Keskkonnaameti Lääne regioon

Aadress: Narva mnt 7a, Tallinn, 15172

Telefon: +372  680 7438 

E-mail: info@keskkonnaamet.ee

Projekti kohta saad täpsemaltlugeda siit

Loopealsete karjamaade taastamine 

Selleks, et taastamistöid oleks võimalik kiirelt ning kvaliteetselt suurel alal läbi viia, tuli leida uuenduslikke taastamise meetodeid. Esmakordselt Eestis kasutati projekti raames loopealsete taastamiseks metsa ja kommunaaltöödeks mõeldud masinaid nagu giljotiin, harvester, kettpurusti ja võsafrees. Nende masinate kasutamine on võimaldanud loopealsete taastamist läbi viia kõrge kvaliteediliselt ning samal ajal kiiresti. Esimesed katsetused loopealset masinate abil taastada viidi läbi projekti ettevalmistamies käigus 2012 aastal Hiiumaal, Kassaris. Projekti käivitumisel 2014 aastal, toimuvad taastamistööd juba suures osas mehhaniseeritult. Masinate kasutamine taastamistöödeks on vaid mõne aastaga jõudnud ka väljapoole loopealsete taastamise projekti ning töid teostatakse masinate abil pea kõigi poolooduslike koosluste taastamisel. 

Taastamistööd loopealsetel algasid projektis planeeritust varem- juba 2014 aasta talvel. 2015 aasta kevadeks olid esimesel 160 hektari suurusel alal taastamistööd läbi viidud. 2016 aasta kevadeks olid karjatamiseks valmis 900 hektarit taastatud loopealseid. 2017 aasta kevadeks olid taastamistööd lõpetatud 1400 hektari suurusel alal. 2018 aasta kevadeks olid taastamistööd lõpetatud 1900 hektari suurusel alal. 2019 aastaks on taastamistööd läbi viidud 2500 hektari suurusel alal. 

Loopealsete pindala tõusu on selgelt märgata ka PRIA poollooduslike koosluste hooldamise toetuse statistikast. Projekti mõjul on majandatavate Eesti loopealsete pindala alates 2014 aastast rohkem kui kahekordistunud. 

Karjatamise taastamine loopealsetel (tegevus C.2.)

Projekti raames rajatakse taastastud loopealsetele loomade karjatamiseks vajalik taristu nagu karjaaiad, kogumisaiad, varjualused, tagatakse loomadele ligipääs veele ning inimestele ligipääs kallasrajale ning karjamaadele.

Selle tegevuse läbiviimiseks korraldas Keskkonnaamet  viinud läbi 5 karjatamistarvikute riigihanget aastatel 2015-2019. Kõik neli riigihanget on edukalt läbi viidud. Projektialadele on jõudnud 25 loomade varjualust, 16 veepütti ja 49 jooginõud, 39 torusilda,200 km karjaaedu, 230 karjaaia väravat,  37 kogumisaia komplekti ja 85 generaatorit aku ja päikesepaneeliga. 

Karjatamistarvikute tehnilised joonised

Kuna sobilikke varjualuseid, torusildasid ja loomade joogivee transpordimahuteid ei ole Eestis võimalik valmis kujul osta, siis need tarvikute valmistamiseks lasime koostada projektid, et nende järgi valmistada vajalikud tarvikud. 

Siin on saadaval valmistatud tarvikute põhiprojektid. 

Teisaldatava loomade varjualuse põhiprojekt

Torusilla (sõraliste tõkke) põhiprojekt

Loomade joogivee transpordimahuti põhiprojekt

Tegevus C.3. – juurdepääsuteede remont

2017 aastal on edukalt läbi viidud riigihange "Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa loopealsete karjamaade pinnasteede rekonstrueerimine projekti "LIFE to alvars" raames 190388". Edukaks pakkujaks Hiiumaal- AS Tariston, Muhumaal- Muhu Varahalduse OÜ ja Saaremaal - AS Level. Tööd on valminud september 2018. Ühtekokku taastati 35 kilomeetrit karjamaade ligipääsuteid.

Projektialade teetööde kirjeldused

Tegevus E.1. - meediatöö

Tegevuse raames on 2019 aastaks projekti kohta ilmunud 100 meediakajastust ajalehtedes, ajakirjades, televisioonis ja raadios. Meediakajastustega saab tutvuda rubriigis "Meist meedias". 

Avatud on kaks loopealsete teemalist näitust- Hiiumaal Orjaku sadamas ning Saaremaal Sõrve külastuskeskuses. Näitus tutvustab loopealsetele omaseid liike ning erinevaid loopealse tüüpe

Tegevus E.3.– infotahvlid

2017 aastal on paigaldatud projektialadele kokku 51 puidust infotahvlit, millel tutvustatakse millisel kaitsealal loopealne asub, millised on kaitseväärtused ja milleks loopealseid on vaja taastada ja hooldada. 

 

Tegevus E.4. - prinditud materjalide valmistamine

Valminud on 14 000 voldikut neljas keeles ja suuremate saarte kohta eraldi. 

PDF formaadis failid on leitavad siit: 

LIFE to alvars voldik Eesti loopealsed

LIFE to alvars voldik Saaremaa loopealsed

LIFE to alvars voldik Muhumaa loopealsed

LIFE to alvars voldik Hiiumaa loopealsed

LIFE to alvars voldik Inglise keeles

LIFE to alvars voldik Soome keeles

LIFE to alvars voldik Vene keeles