Maaülikool külvab Muhus teepervedele niidutaimi

Eesti maaülikooli teadlased külvavad Muhu maanteeservadele muru asemele niidutaimi ja õpetavad muhulasi looma lillemuru ja liblikate toidutaimedest lillepeenart.  

Just selliseid uuenduslikud ja harivad tegevused on osa teisipäeval alanud Muhu saare poollooduslike rohumaade taastamise projektist. Eesti maaülikooli projektikoordinaator Annely Holm ütles, et viie aasta pikkune projekt on haruldane ja uuenduslik.      

Pärandkoosluste liigirikkuse säilimiseks on lisaks piisavale pindalale oluline, et pärandkooslused ei jääks isolatsiooni ja alade vahel toimuks geneetilise materjali vahetus. Maailmas on läbi viidud mitmeid katseid ja välja töötatud meetodeid elupaikade vahelise sidususe suurendamiseks. Muhus algava projekti käigus rakendatakse neist kahte – nn astumiskivide (stepping stone) ja ühenduskoridoride meetodit. Muhu saar on Holmi sõnul nende meetodite tõhususe jälgimiseks väga sobiv koht, kuna Muhus on palju taastatud ja säilinud liigirikkaid pärandkooslusi. 

Kokku 200 hektarit

Projekti käigus planeeritakse Muhus taastada kokku 200 hektarit pärandkooslusi: 55 hektarit puisniite, 115 hektarit loopealseid ja 40 hektarit rannaniite. Taastatud aladest saavad ökoloogilised astumiskivid, mille kaudu liigid levivad ühelt pärandkoosluselt teisele ja suurendavad bioloogilist mitmekesisust. 

 

Pärast kahe-kolme aasta jooksul toimuvat raiet liituvad alad PRIA poollooduslike koosluste hooldamise toetuse skeemiga. Kariloomade ja niitmistehnika juurdepääsu parandamiseks remonditakse Muhus kokku viis kilomeetrit teid. 

Lisaks taastamistöödele testivad teadlased, kas ja kuidas võiksid poollooduslike koosluste sidusust suurendada teeservad ning elektriliinide alused. Selleks külvatakse juba hoolduses olevate alade vahel asuvatele teeservadele ja elektriliinide alustele pärandkooslustele omaste liikide seemneid ning kohaldatakse sobivat niitmisrežiimi. 

Teadlased oletavad, et lillelised teeservad toimivad koridorina erinevate niidulaikude vahel. Kui nii, siis võiks edaspidi asendada teeservades kultuurmuru niiduliikide seemnetega. Eestis on tuhandeid kilomeetreid niidetavaid teeservi ja niitmisele kulub palju raha. Madalakasvulisi niiduliike tuleb niita vaid korra aastas suve teisel poolel. 

Märgistatakse matkarada

Projekti käigus tehakse muhulastele koolitussari "Biomitmekesisus sinu tagaaias". Koolituse käigus õpitakse looma lillemuru, putukahotelle, liblikate toidutaimedest lillepeenart, murukatust võlvkeldrile ja muud praktilist, mida inimesed saavad teha oma aias. 

Koostöös Muhu turismiassotsiatsiooniga tahetakse märgistada virtuaalselt Muhu põhjarannikut läbiv matkarada. Virtuaalne abimees aitaks külastajatel ohutult läbi karjamaade ja rannikuäärsete metsatukkade liikuda.  

1. detsembril käivitunud projekt "Restoring and connecting semi-natural meadow habitats on Muhu island" kestab 1. detsembrini 2025. Projekti juhib Eesti maaülikool ja selle partnerid on MTÜ Elurikas Eesti, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Gotland Meadow Committee (Rootsi).

Projekti eelarve on 1 373 000 eurot, sellest Euroopa Komisjoni toetus 1 029 750 eurot ja KIK-i toetus 343 250 eurot. 

Euroopa Komisjon kiitis Muhu saare poollooduslike rohumaade taastamise projekti heaks novembris. Projekt kuulub Euroopa Liidu eelarvest rahastatava üle 280 miljoni euro suuruse investeerimispaketi programmi LIFE rohkem kui 120 uue projekti hulka. Projektid valiti välja rohkem kui 1250 taotluse hulgast, mis esitati 2019. aasta aprillis avaldatud LIFE 2019 projektikonkursi raames. 

FOTO: Siim Metsmaa/Saarte Hääl