Tulemused

Käesoleval aastal hooldati karjatamise teel ligikaudu 200 hektarit Pärnu linna rannaniite. Suurim muutus rannaniitude hooldamises oli peamist ala hoodlanud loomakasvataja asendumine uuega, mistõttu tõusis nii ala hooldavate veiste arv kui ka töö kvaliteet ja kadusid karjatamise korraldamisega seotud probleemid. Suve alguses valmis rannaniidul, Pärnu ranna vahetus läheduses pilkupüüdev laudtee-õpperada. Sügisel alustati ulatuslike lõugaste e. sonnide- ja kaitseala veerežiimi taastamistöödega, mis hõlmasid ligikaudu kolmandiku kogu alast.

Tulemused 2014

Prindi

Käesoleval aastal  hooldati karjatamise teel ligikaudu 170 hektarit Pärnu linna rannaniite. Loomi oli sellel aastal mõnevõrra vähem, mistõttu tuli ligi 30 hektariline niiduala täiendavalt üle purustada. Senise suuremat ala hooldanud loomapidajaga me järgmisest aastast enam ei jätka ning loodame, et uus toob niidule piisava hulga loomi, et traktoritega poleks tulevikus pilliroogu enam vaja Pärnu rannaniidul tõrjuda.

 Suve lõpus valmisid projekti raames rajatud vaatetornid. Üks neist paikneb Raeküla linnaosas, Hirve tänava pikendusel ja teine Papiniidus. Tornid on väga stabiilsed ja sobilikud ka linnuvaatluseks tundliku optikaga. Merelähedane asukoht meelitab neid kasutama enamikku rannaniidu külastajatest. Tornide ülemisel tasandil on rannaniidu linde ja taimi tutvustavad stendid, kus on kõikidel soovijatel, ka välismaalastel,  võimalik ala elustikku tundma õppida. Liiginimed on toodud mitmes keeles, sh. läti-, vene- ja saksa keel.

Aasta lõpus algasid rannaniidu laudtee ehitustööd. Rada rajatakse vahetult liivaranna kõrvale. See saab olema ca 600m pikk, varustatud pinkide, infostendide ja kahetasandilise vaateplatformiga. Rada saab olema ka ratastooli- ja lapsevankriga läbitav.

 

Tulemused 2013

Prindi

Mai keskel jätkasime Pärnu rannaniitude hooldamisega karjatamise teel. Vana-Pärnus ja Maist kuni Raekülani oli loomi kokku ligikaudu 220, neist 13 olid konikut. Ülejäänud olid erinevat tõugu veised. Karjatamishooaja tulemuseks võtsime sügisel vastu 201 hektarit nõuetekohaselt taastatud rannaniitu. Ka jätkasime võsatöödega, et peamiselt pajuga kinni kasvanud kõrgemaid rannaniiduosi taastada.

Suve alguses paigaldasime rannaniidule suunduvate teede ja radade äärde 13 erineva sisuga infotahvlit, mis tutvustavad konkretse piirkonna rannaniidu loodusväärtusi ja Linnalehmade projekti. Sügisel ehitasime kaitseala linnapoolsele piirile 2,1 km pikkuse puidust püsiaia, et vältida veiste majade vahele jalutama minemise võimalusi.

Jätkusid ka mitmed ettevalmistustööd, mille tulemust saab näha tulevikus. Nendest tähtsamad olid detailplaneeringu protsess rannaniidule linnuvaatlustornide ja matkaraja rajamiseks ning kaitseala rannikulõugaste seisundi parendamise kavandamine. Samuti alustasime uuringuga, et selgitada välja linna elanike ja külaliste suhtumist ning teadlikkust projekti tegevuste ja rannaniidu väärtuste osas.

Tulemused 2012

Prindi

Märtsi viimastel päevadel tehti võsaeemaldustöid  Papiniidu tänava merega  paralleelse lõiguga piirneval kaitseala osal. Maha võeti ligikaudu 1,2 ha võsa. Sellega valmistati antud ala ette karjatamiseks ning prügikoristuseks. Tulevikus on plaanis sinna rajada puidust püsiaed, mis looks visuaalse piiri rannaniidu ja linna vahel. Võsa maha võtmine oli vajalik, kuna see pole rannaniidule iseloomulik ja pakkus soodsat elupaika rannaniidul pesitsevaid linde ohustavatele varestele. Võsa mahavõtmine avardas ka oluliselt vaadet kaitsealale. 

Suvi kulges karjatamise tähe all. Kokku oli 2012.a. Pärnu rannaniidul 96 veist. Sügisel võtsime vastu 67 ha nõuetekohaselt karjatatud rannaniitu, kus rohu kõrgus ei tohtinud ületada 50 cm. Lisaks käivitus kaitseala detailplaneeriguprotsess, mis on vajalik turismitaristu rajamiseks: Papiniidu tänava piirkonda plaanime püstitada ühe vaatetorni, Raekülla Hirve tänava pikenduse äärde teise ning Terviseparadiisi taha ehitatakse projekti raames loodusrada. Kujundusse läksid kaitseala tutvustavad teabetahvlid. Hilisügisel võeti maha ca 2 ha võsa Mai piirkonna rannaniidul ja Naisteranna sihtkaitsevööndis. Samuti tõrjuti talvekuudel niitmisega roogu nendel aladel, kus vesite jõud suvel roost üle ei käinud.