Kuidas Euroopa Komisjonilt Eesti keskkonna ja majanduse edendamiseks raha taotleda?

LIFE programm annab võimaluse ja vahendid midagi Eesti keskkonna heaks ära teha nii, et see ka reaalselt olulist mõju avaldaks ehk lahendused peavad arvestama meid ümbritseva keskkonnaga, pakkudes ka majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

LIFE kontaktisik ressursitõhususe valdkonnas Mihkel Krusberg ütleb, et LIFE projekt on nagu tühi leht või vaba valik. “Kellel briljantsed ideed tulevad, ainult andke minna!” julgustab ta.

LIFE’ist võiks raha taotleda just suure mõjuga, poolemiljoniliste ja suuremate ettevõtmiste jaoks, milleks Eestil endal siseriiklikke vahendeid alati ei jätku. 

LIFE kontaktisik looduskaitse küsimustes Merike Linnamägi rõhutab, et soovitakse näha ideid, mis keskkonnas midagi paremaks teevad ja mida saaks hiljem laiemalt rakendada.

“See, mida teed projektiga näiteks müra vähendamise, õhu, mulla või looduse heaks kindlas piirkonnas, peaks olema nii hea ja toimiv lahendus, et võiks käiku minna suures osas Euroopas,” selgitab Linnamägi.

LIFE programmis on kolm suunda: looduskaitse, muu keskkond, mille all on õhu ja vee kvaliteet, ümbertöötlus, müra ja kõikvõimalikud keskkonnateemad, ning kliima. Järgmisest aastast lisandub ka puhtale energeetikale üleminek. 

Looduskaitse ja keskkonna valdkonnas algab projektide kirjutamine 10-leheküljelise eeltaotluse koostamisega. Edukamad pääsevad edasi teise vooru, mis võimaldab neil esitada täistaotluse. Kliima valdkonnas eeltaotlust esitada ei tule, vaid peab kohe täistaotluse kirjutama. 

Looduskaitse 

LIFE kontaktisik looduskaitse küsimustes on Merike Linnamägi. Sellel suunal saavad LIFE programmist toetust üldiselt kahte tüüpi projektid: need, mis keskenduvad liikidele, ning need, mis keskenduvad elupaikadele. 

Elupaikade osas on olnud niitude, soode ja jõgede taastamise projekte. Liigiprojektegi on olnud erinevaid. Üks Linnamäe lemmikuid on nahkhiire ehk tiigilendlase kaitseks tehtav projekt. Kuid on olnud ka projekte, mis tegelevad lindude, konnade ja  lendoravate kaitsega.

Euroopa poole pealt on ta saanud tagasisidet, et rohkem võiks tähelepanu pöörata ebatüüpilistele liikidele. “Näiteks selgrootute projekte on vähe,” märgib Linnamägi.

Muu keskkond

Keskkonna suunal esitatud katse- ja näidisprojektid peavad olema seotud mõne keskkonnaprobleemi lahendamisega, pakkudes nii Euroopa Liidu ülest lisandväärtust kui ka tooma välja olulist positiivset keskkonnamõju.

“Ressursitõhusus on lai valdkond — selle alla mahuvad kõik projektid, mis tegelevad ressursside väärindamisega,” ütleb Mihkel Krusberg.

Kolm olulisemat märksõna siin on ringmajandus, mullastik ja metsad. Ringmajanduse projekte planeerides tasuks juhinduda 2020. aastal avaldatud uuest Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskavast.

Veemajanduse valdkonnas on suurem huvi tootearendusega seotud projektide vastu.

LIFE kontaktisik keskkonna valdkonnas Olav Ojala annab nõu, et rohkem võiks esitada erasektori veesäästule keskenduvaid ja vee korduvkasutusega tegelevaid projekte, potentsiaali on ka veega seotud protsesside automatiseerimisel. Eraldi toob ta välja sademevee temaatika.

Eestis on seni vähe projekte esitatud keskkonnaalase juhtimise ja teabe suunal, mille alla  kuulub keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine, keskkonnateabe edastamine, haldamine ja levitamine ning parem ja laialdasem huvigruppide kaasamine keskkonnateemadesse.

Tasuks mõelda suurelt, keskenduda rahvusvahelistele keskkonnateadlikkusega seotud tegevustele ja kampaaniatele.

Kliima 

LIFE kontaktisik kliima valdkonnas Maris Arro selgitab, et kliimaprojektid on LIFE programmis suunatud kliimamuutuste leevendamisele, kohanemisele ja kliimaalasele teabele ning juhtimisele, mis on oma olemuselt piloot-, demo- või parima lahenduse praktiseerimise projektid. 

Image

“LIFE toetab uuenduslikke ja ELi jaoks lisandväärtust loovaid projekte heitkoguste vähendamise, kliimamuutuste mõjudega kohanemise ja riiklikult või piirkondlikult kliimapoliitika paremate juhtimislahenduste väljatöötamiseks,” räägib Arro. 

Hea idee leidmiseks soovitab ta tutvuda Euroopa rohelise kokkuleppega ja kliimapoliitika põhialustega aastani 2050, mis annavad ülevaatliku pildi nii ELi kui ka Eesti prioriteetidest.

Hea idee võib Arro sõnul tulla ka n-ö kastist väljapoole mõtlemisest ja teadmisest, et LIFE soovib näha praktilisi, käegakatsutavaid tulemeid, millega panustataks reaalselt ja otseselt kliima eesmärkidesse.  

LIFE kui innovaatiliste tegevuste liivakast

Hea projekt on uudne Euroopa Liidu tasemel. Seejuures tuleks projekti kirjutajal mõelda laiemalt, mitte ainult Eestile.  

Mihkel Krusberg ütleb, et projektis peab olema välja toodud, mida see annab Euroopa Liidule.

“Kuna see on Euroopa-ülene programm, siis sellest, et sa oled Eestis äge, uudne ja teed head asja, jääb siin väheks,” selgitab ta. Juba eeltaotluses eeldatakse Euroopa Liidu tasemel turuanalüüsi ja seda, et oled välja uurinud, kes on su konkurendid. Tasub esile tuua, mille poolest just sinu lahendus on parem ja eriline. 

Ka Ojala rõhutab, et tuleb läbi mõelda, millist kasu toob su tegevus Euroopa kontekstis laiemalt.

“LIFE programm on innovaatiliste tegevuste liivakast. Taotleja saab enda organisatsioonis selle tegevuse ära katsetada. Euroopa Komisjon on huvitatud sellest, et projekti lõppedes saaks neid tegevusi ellu viia ka kuskil mujal sarnastes oludes,” räägib Ojala.

Projekti kirjutamisel tasuks probleemile läheneda laiemalt ja uurida, mida teistes riikides samas valdkonnas on juba tehtud. Heal projektil on partnereid mitmest riigist, mis näitab teema olulisust laiemalt. Selliseid projekte hinnatakse kõrgemalt.

Milline on tugev projekt?

Linnamägi sõnul on hea projekti eelduseks kirglikud ja teemat hästi valdavad inimesed. Looduskaitse valdkonnas kujunevad projektid enamasti välja nii: kas on mõne liigirühma eksperdil idee või on keegi, kes muretseb teatud liigi elupaiga pärast. Seejärel hakatakse arutama ja mõtlema, kus on kõige kriitilisem murekoht. 

Hea projekti eelduseks on niisiis keskne idee. On oluline, et projekti lugeja saaks aru, milles on probleem, kuidas seda lahendama asutakse, millised tegevusi planeeritakse ning millist tulemust taotletakse. Kondikava peab olema paigas — muidu kipub projekt hajuma. 

Projekti kirjutades soovitab Linnamägi kogu aeg mõelda sellele, millest probleem püstitus. Enne projekti esitamist võiks selle anda lugeda ka mõnele inimesele, kes pole asjaga seotud.

“Sest see, kes projekti hindab, pole enamasti eestlane ja ta ei pruugi olla ka selle valdkonna ekspert. Hea on, kui teema on ka võhikule piisavalt arusaadavalt selgeks tehtud,” ütleb Linnamägi. 

Arro omalt poolt soovitab varuda projekti kirjutamiseks aega. “Hea projekti põhitaotluse koostamine võtab keskeltläbi aega kuus kuud ja rohkemgi,” ütleb ta ning lisab, et varakult tasub hakata mõtlema ka omafinantseeringu katteallikate peale. 

Kui on vaja eraldi rahastust taotleda, tuleb kõik võimalused selleks aegsasti välja selgitada. Peab läbi arutama, kes võiksid olla projektipartnerid, kust leitakse omafinantseering ja kuidas projekti tulemusi levitada.

Laiamahuliste teaduslike tööde ja infrastruktuuri arendamisega seotud tegevuste jaoks LIFE kaudu vahendeid taotleda ei saa.

Küsi julgelt abi

Kõik LIFE kontaktisikud julgustavad projektide esitajaid nendega otse ühendust võtma. Palju kasulikku informatsiooni on kindlasti jagada ka juba rahastuse saanud projektide juhtidel. 

“Sageli on mitu võimalust, kuidas asja kirja panna. Üks võimalus võib aga olla parem kui teine ja selles osas oskavadki nõu anda need inimesed, kes on niisuguseid projekte varem teinud,” selgitab Linnamägi. 

Linnamägi sõnul on projekti kirjutajale abiks kaks olulist allikat: taotlus- ja hindamisjuhend. Taotlusjuhendis on välja toodud erandid, mis teatud projektide puhul tuleb lahti kirjutada. Hindamisjuhend omakorda aitab taotlejal projekti korra veel n-ö hindaja pilguga üle vaadata. 

Lisaks teistele LIFE kontaktisikutele võivad toetuse taotlejad ühendust võtta ka Keskkonnainvesteeringute Keskuses ja Keskkonnaministeeriumis töötavate LIFE projektijuhtide Gady Künnapuu ja Triin Kommeriga, kes tegelevad peamiselt Eesti elanike LIFE-alase teadlikkuse suurendamisega.

Erinevate kommunikatsioonitegevuste ja ürituste kaudu kaasavad nad laiemaid huvigruppe, tuues nii LIFE programmiga seonduvat rahvale lähemale. Samas on nad abiks ka taotluse koostamisel, korraldades selleks spetsiaalseid projektikirjutamise töötubasid. 

Lõppkokkuvõttes lohutab Linnamägi, et projekti kirjutamine pole tegelikult nii keeruline, kui esmapilgul tundub. LIFE’is on paindlikkust ning vajadusel saab teha muudatusi. Samuti julgustab ta uuesti proovima, kui esimesel korral raha saada ei õnnestunud. Vastavalt tagasisidele projekti täiendades võib see järgmisel aastal olla juba palju edukam. Julge pealehakkamine on pool võitu!  

Artikli kirjutamist on rahastatud projektist “LIFE programmist teadlikkuse suurendamine ja projektitaotluste kvaliteedi parandamine 2”, mida rahastab Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE.