Üle Eesti said toetust rohkem kui 600 keskkonnaprojekti

KIK otsustas rahastada riiklikust keskkonnaprogrammist 606 projekti kogusummas üle 11,8 miljoni euro. Toetuse saajate hulgas on nii ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi, haridusasutusi, ülikoole kui ka mittetulundusühinguid.

„Kui sajal tuhandel lapsel avaneb võimalus osaleda põnevates õppeprogrammides, õppides loodust tundma ja kaitsma, saab meie tulevik kindlalt hoitud. Nii on avalik raha targas kasutuses,” lausub kliimaminister Kristen Michal. „Suure toe muutuste tegemiseks saab ka veemajanduse valdkond. Paljud väiksemad Eesti asulad ja külad saavad peatselt puhta joogivee ja kanalisatsiooni,“ lisab ta.

KIKi toetuste ja teenuste osakonna juht Tanel Oppi selgitab, et selle aasta esimeses pooles oli riiklikust keskkonnaprogrammist avatud ühe suure taotlusvooru asemel üheksa valdkondlikku. „Igas programmis määrasime Kliimaministeeriumiga riigi jaoks olulised tegevused, millele sel korral toetust andsime. Nii olid fookused paigas ning juhtisime vähese eelarve puhul riigi ootusi ja soovisime vältida taotlejate jaoks asjatut ajakulu. Igal valdkondlikul programmil oli oma eelarve ja ekspertidest koosnev hindamiskomisjon, kes rahastusotsused tegi,“ selgitab Oppi taotlusvoorude tausta.

„Veel selle aasta sügisel plaanime teist korda avada taotlusvoorud uute tegevuste toetamiseks metsanduse, kaasrahastamise ja ringmajanduse programmides, esmakordselt avaneb looduskaitse programm. Teistes programmides avaneb taas võimalus toetust taotleda järgmisel aastal,“ lisab ta.

Riikliku keskkonnaprogrammi toetuse jagunemine 2023. aasta esimeses pooles:

Kõikide toetust saanud projektidega saab tutvuda KIKi kodulehel siin. 

Atmosfääriõhu kaitse programmist rahastati Transpordiameti ja Tartu linna müra vähendamise tegevuskava ning AS A.L.A.R.A radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajaliku käitlemise projekti. Kõikide projektidega saab tutvuda siin.

Kaasrahastamise programmist rahastati kahte projekti, mille põhirahastus tuleb üleeuroopalisest LIFE programmist. Esimene projekt tegeleb vähe käsitletud ohtlike kemikaalidega ettevõtete ringmajanduse põhimõtetele üleminekul. Projektis asendavad ettevõtted materjalides ja protsessides ohtlikke kemikaale, väldivad nende jõudmist taaskasutusse ning vähendavad nendega kokkupuuteid ja heiteid keskkonda. Teise projektiga kaitstakse suur-konnakotkast, kes on üks ohustatumaid kotkaliike Euroopas. Projekti abil parandatakse liigi elupaikade seisundit Eestis. Projektide vedajateks on Balti Keskkonnafoorum ja Eesti Maaülikool. Projektidega saab lähemalt tutvuda siin.

Kalanduse programmist toetati mitmete teadusuuringute läbiviimist, harrastuskalapüügi kudealade parendamist, harrastuskalapüüki toetava taristu arendamist ja oluliste kalaliikide asustamist ning järelevalve, koostöö ja teadlikkuse projektide läbiviimist. Toetati lastele kalastuslaagrite ja õppepäevade korraldamist, kalastusvõistluste läbiviimist ja Eesti esindusvõistkondade osalemist rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Lisaks rahastati püügiandmete esitamiseks vajalike seadmete soetamist.  Näiteks on toetuse saajate hulgas Eesti Õngitsejate Liit, MTÜ Kalatee, Viljandi Vallavalitsus, Eesti Maaülikool, Konguta Kool, Peipsilane OÜ, Võrtsukala OÜ, Tartu Karlova Lasteaed jt. Kõik kalanduse valdkonna rahastatud projektid leiab siit.

Merekeskkonna programmist toetati kaheksat projekti, millega suurendatakse reostustõrje valmisolekut sadamates ja Eesti rannikualadel. Uuringute ja arendustööde alamprogrammist rahastati kuut projekti, mille raames seiratakse mereprügi, uuritakse Eesti sadamatest lähtuvat reostuskoormust ja selle mõju elustikule ning hinnatakse meriheina koosluste taastamise vajadusi. Toetati kaasaegse mereseire tehnoloogiaid ja rakendusi tutvustavate õppematerjalide ja -vahendite väljatöötamist ja soetamist ning rahvusvahelises koostöös osalemist Läänemere parema keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. Toetuse saajateks on teiste hulgas Tartu Ülikool, OÜ Hundipea, MTÜ Pärnumaa Merepääste, AS Saarte Liinid, Tallinn Shipyard OÜ, Tallinna Tehnikaülikool. Kõik merekeskkonna programmist rahastatud projektid leiab siit.

Metsanduse programmist rahastati seitset kommunikatsiooni ja IT-süsteemide arendamise projekti. Toetusega luuakse Eesti noorte metsade hooldusraievajaduse indikatsioonikaart ja korraldatakse metsarahvapäev, kogu pere metsapäev ja toetati juba toimunud raiespordi maailmameistrivõistluste toimumist Eestis. Toetuse saajate hulgast leiab Luua Metsanduskooli, Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi, Eesti Metsaseltsi, Tartu Ülikooli jt. Kõikide toetust saanud projektidega saab tutvuda siin.

Ringmajanduse programmist toetati muu hulgas korduvkasutatavate transpordipakendite e-platvormi loomist, põlevkivituha biolagunevaks kloriidivabaks lume- ja jäätõrjevahendiks väärindamise võimaluse uurimist, põlevkivituhka sisaldava komposiitplastgraanuli tootmisliini paigaldamist ja sissevalatud kiibiga ringlustopsi moodulvormi loomist. Kaheksas projektis toetatakse taaskasutatavate nõude ostmist, kahe projekti tulemusena koostatakse toodetele keskkonnadeklaratsioonid. Näiteks on toetuse saajate hulgas MTÜ Paranduskelder, Neular OÜ, Green Gravels OÜ, Mineralplast OÜ, MTÜ Topsiring, Klubi Tartu Maraton ja Saku Vallavalitsus. Kõik rahastatud projektid leiab siit.

Veemajanduse programmist rahastati vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist ning uuendamist, veemajandusvaldkonna uuringuid ja jääkreostusobjektide ohutustamist. Näiteks uuendab OÜ Kose Vesi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi Harjumaal Kuivajõe reoveekogumisalal, AS Emajõe Veevärk Maarja-Magdaleena külas Tartumaal ning AS Kovek Ruila külas Harjumaal. Uuringuid viivad läbi Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Jääkreostus eemaldatakse näiteks Kostivere vallas Urke tänaval. Järvamaa Kutsehariduskeskus viib läbi veekäitlusoperaatorite õppe. Kõikide veemajanduse projektidega saab tutvuda siin.

Keskkonnateadlikkuse programmist sai rahastuse 37 looduslaagrit, millest võtab osa 718 loodus- ja keskkonnavaldkonna huviringide õpilast. Laagrite käigus saavad osalejad teadmisi looduses toimuvatest protsessidest ja elurikkusest ning inimese tegevuste mõjust keskkonnale. Kõikide toetust saanud projektidega saab tutvuda siin. Täiendavalt toimus 2023. aasta I pooles taotlusvoor, kus sai toetust küsida teavituskampaaniate korraldamiseks, meediatoote ja ajutiste näituste loomiseks ning keskkonnahariduse alase koostöö arendamiseks. Selle taotlusvooru rahastusotsused selguvad hiljemalt septembris.

Koolide ja lasteaedade keskkonnahariduslikel õppekäikudel osalemiseks sai rahastuse 418 haridusasutuste projekti. Järgmisel õppeaastal osaleb 5791 keskkonnahariduslikul aktiivõppeprogrammil ligi 115 700 last. Õppeprogrammid toimuvad üle Eesti erinevates keskkonnahariduskeskustes või haridusasutustes kohapeal. Programmid keskenduvad eelkõige meid ümbritseva looduse tundmaõppimisele aga ka keskkonnateemadele laiemalt. Kõikide toetust saanud haridusasutustega saab KIKi kodulehel tutvuda siin.

2023. aasta sügisel riiklikust keskkonnaprogrammist avanevad taotlusvoorud:

• Metsanduse programm - toetust saab küsida metsade majandamise ja uuendamise, metsateaduse, -hariduse ja teavitamise ning jahinduse alamprogrammist. 
• Looduskaitse programm - toetust saab küsida looduskaitse pikaajalise arengu kavandamiseks ja arengu jätkusuutlikkuse tagamiseks, looduslike elupaikade ning kaitsealade, hoiualade hooldamiseks ja kaitse korraldamiseks, üleriigilise looduskaitselise infrastruktuuri korrastamiseks. 
• Kaasrahastamise programm - toetust saab taotleda välisallikast rahastatavas projektis nõutava omafinantseeringu katmiseks.
• Ringmajanduse programm - toetust saab küsida elanikonnalt eterniidijäätmete kogumise korraldamiseks, keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamiseks ja ökomärgiste taotlemiseks ning üldhariduskoolides jäätmete liigiti kogumise lahenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Riiklikust keskkonnaprogrammist on toetust oodatud taotlema kohalikud omavalitsused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused, mittetulundusühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Toetust saab taotleda keskkonnaministri määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ alusel. Toetuse töötas välja Kliimaministeerium ning seda rahastatakse riigieelarvesse laekunud keskkonnatasude arvelt.

Foto: Unsplash