Levinumad küsimused taotluse koostamisel:
-
Näidislepingus (model grant) viidatakse võimalusele eelarve ridade vahel suunata kuni 20% eelarvest ringi. Kas mõeldud on ühte konkreetset kulutüüpi või kogueelarvet?
-
Mõeldud on, et 20% kogu eelarvest on võimalik eelarveridade vahel ümber tõsta.
-
Kas liikmesriikide pädevad asutused/LIFE programmiga tegelevad asutused (Eestis Keskkonnaministeerium) saavad kommenteerida taotlusi nii nagu varasematel perioodidel?
-
Ei, LIFE 2014-2020 määruse alusel ei ole see võimalik.
-
Kas taotlus võib olla ka eesti keeles?
-
Taotlus võib olla eesti keeles, kuid juhendis soovitatakse "tungivalt" esitada taotlus inglise keeles, kuna taotluse hindajad ei pruugi seda keelt vallata ning tõlge ei pruugi alati kõike täpselt edasi anda.
-
Missuguse taotlemise paketi peaksin valima taotluse jaoks, mis sisaldab nii looduse ja bioloogilise mitmekesisuse, keskkonna ja ressursitõhususe kui ka teabe komponenti? Kas valida tuleb üks või mitu paketti?
-
Tõepoolest, taotlemisel on võimalik valida mitme erineva paketi vahel sõltuvalt prioriteetsest valdkonnast. Mõnel juhul võib projekt olla suunatud enam kui ühe prioriteetse valdkonna eesmärkide saavutamisele, aga siis tuleb otsustada, millele projekt keskendub ja esitada see vastava prioriteetse valdkonna alt. Taotlusvooru veebilehel on link dokumendile „Orientation Document“, mis abistab valiku tegemisel.
-
Kas vabakutselised eksperdid, kes ei kuulu ühtegi organisatsiooni, on LIFE programmis aktsepteeritavad partneritena?
-
LIFE määruse artikkel 23 sätestab, et programmi LIFE raames võib rahastada „avaliku ja erasektori asutusi“. Seda artiklit tuleb mõista EL finantsmääruse kontekstis, kus öeldakse selgelt, et „eraõiguslikud asutused“ ei hõlma üksikisikuid. Seega nii taotleja kui partnerid (seotud toetusesaajad) peavad olema asutused/organisatsioonid/ühendused ja mitte üksikisikud.
Üksikisikud võivad olla projekti kaasatud kas toetuse saaja töötajatena või välisabi lepingutega (external assistance contracts). Seejuures tuleb arvestada, et tuleb võtta pakkumused ja taotluses ei tohi nimetada konkreetset isikut või firmat.
-
Kas projekti partner võib olla väljastpoolt Euroopa Liitu, näiteks Šveitsist?
-
Jah, kui koordineeriv toetusesaaja asub Euroopa Liidus ja on esitatud tugev tõendusmaterjal, et Euroopa Liidu eesmärkide saavutamiseks on vajalik viia tegevus läbi väljaspool Euroopa Liitud (vt LIFE määruse artikkel 6).
-
Kas pärast projekti lõppu saadav tulu/kasum, mis on saadud tänu projekti tulemustele, loetakse projekti sissetulekuks (income)?. Kas see arvatakse maha saadavast toetusest?
-
Pärast projekti lõppu saadud sissetulekut (income) ei loeta projekti sissetulekuks (income).
-
Projekti eesmärgiks on prototüübi arendamine. Katsetamise ja tutvustamise viimases staadiumis on kavas kasutajaid maksustada, et kompenseerida prototüübi tootmise mõningaid kulusid. Kuidas saadud sissetulekut tuleks käsitleda?
-
Et prototüübi amortisatsioonikulud oleks 100% abikõlblikud, ei tohi prototüüpi kasutada kommertseesmärgil projekti eluea jooksul. Kommertskasutusel võib amortisatsiooni rahastada projektist ainult sellise seadme või infrastruktuuri osas, mis ei ole prototüüp.
-
Kas taotleja võib esitada kaks taotlust – ühe keskkonna allprogrammis ja teise kliima allprogrammis?
-
Taotleja võib esitada taotluse mõlemas allprogrammis ja iga taotlust hinnatakse. Kui projektid on omavahel seotud, tuleb kattuvus ära märkida vormis 7 – teised EL toetuse saamiseks esitatud taotlused. Kui mõlemad taotlused jõuavad muutmise faasi, tuleb taotlejal taotlustest välja võtta kõik kattuvused.
-
Mitu riiki peab olema kaasatud projekti, et seda saaks lugeda riikidevaheliseks (transnational)?
-
Riikidevaheline projekt hõlmab rohkem kui ühte riiki. Nagu öeldud taotlemise juhendis, on riikidevaheline koostöö aluseks kõrgemale punktisummale juhul, kui on võimalik näidata, et see toob lisandväärtuse.
-
Kas seotud toetusesaaja (associate beneficiary) peab saama osa EL kaasrahastusest?
-
Seotud toetusesaaja ei ole kohustatud saama osa EL kaasrahastusest (teisalt peab iga toetusesaaja kohustuslikult tegema rahalise panuse projekti).
-
Loodusprojekti raames tsoovitakse ehitada infrastruktuuri/taristut, mis maksab üle 500 000 euro. Näidistoetuslepingu lisa X (p 18) alusel on see suur taristu, mis ei ole üldiselt abikõlblik, kuid mis on lubatud erandkorras kokkuleppel ameti/ komisjoniga.
-
Komisjoni poolne heakskiit antakse ainult pärast edukat hindamist ja projekti heakskiitmist. Varem on aktsepteeritud hästi põhjendatud „suure infrastruktuuri“ künnist ületanud taristut, kuid taotleja ei saa eeldada, et seda tehakse ka tema projektis. Taotleja peaks seetõttu esitama taotluses selged argumendid, miks taristu on suure tähtsusega projekti sihtliikidele ning miks liikide säilitamist ei ole võimalik tagada ilma selleta.
-
Kas on võimalik rajada tehas, mis maksab enam kui 500 000 eurot nii, et osa rahastusest (500 000 eurot) tuleb programmist LIFE ja ülejäänud rahastatakse ühe toetusesaaja poolt?
-
Selleks, et uue taristuobjekti kuludest osa rahastataks programmist LIFE, peab taristu rajamise kogumaksumus olema abikõlblik, sõltumata sellest, kas osa kuludest kaetakse partneri kaasfinantseeringuga. Kui aga on vajalik ehitada kallim objekt/taristu, tuleb projektitaotluses selgelt põhjendada, miks see on vajalik projekti eesmärkide saavutamiseks. Kui Komisjon teeb erandi, siis sellisel juhul loetakse suure taristu kulud abikõlblikuks.
-
Kas alltöövõtjana võib kasutada ettevõtet väljastpoolt Euroopa Liitu?
-
Põhimõtteliselt võib kasutada alltöövõtjana ettevõtet väljastpoolt Euroopa Liitu, tingimusel, et on täidetud kõik LIFE pakkumismenetluse tingimused ja Euroopa Liidul ei ole kaubanduspiiranguid kõnealuse riigiga.
-
Kas taotlust saab esitada, kui ei ole kaasrahastamise kinnitust enamaks kui projekti esimeseks elluviimise aastaks? Mis juhtub, kui kinnitatud kaasrahastaja loobub pärast projekti algust?
-
Taotluses tuleb näidata tasakaalus eelarve kogu projekti eluea vältel. Juhul, kui mõnda kaasrahastust ei ole selles etapis kinnitatud, tuleb esitada vormil A6 märge „kinnitamisel“, kuid siiski peab potentsiaalne kaasrahastaja selle allkirjastama. Kinnitatud vorm A6 on vajalik enne toetuslepingu allkirjastamist.
Juhul, kui kaasfinantseerija loobub pärast projekti algust, on koordineeriv toetusesaaja vastutav asendaja leidmise eest, kes kaasfinantseerib projekti.
-
Kas on võimalik rahastada sarnaseid tegevusi LIFE projektist ja mõne teise EL rahastusprogrammi projektist, kui neid viiakse ellu erinevates sihtriikides? Kas teise EL toetatud projekti partnerid tohivad osaleda LIFE projektis tingimusel, et LIFE projekti
-
Kui ei ole tegemist topeltrahastamisega, võib sarnaseid tegevusi ellu viia erinevate EL rahastusprogrammide alt, eeldusel, et tegevused on neist abikõlblikud.
Teistes projektides osalevad partnerid võivad osaleda LIFE-projektis juhul, kui kulud on selgelt eraldatud.
-
Projektis kasutatakse uurimislaeva, mis on ühe toetusesaaja omanduses, kellel on kulud laeva kasutamisel (personali ja nende toitlustamise kulud, kütus, hooldus). Kuidas kajastada seda eelarves?
-
tegelikke kulusid (ilma kasumi ja üldkuludeta) saab lugeda abikõlblikeks kuludeks. Toetusesaaja oma laeva kasutamisel võib laeva käigushoidmise kulusid liigitada „muude kulude“ kategooriasse, välja arvatud personalikulud, mis tuleb kanda „personalikulude“ kategooriasse ühe reana „laeva personal“. Jooksvaid kulusid ajaühikus (tund või päev) tuleb arvestada lähtudes tegelikest jooksvatest kuludest, st kütuse ja muude lisakulude (näiteks töötajate söök) viimasel aastal võrreldes ajaga, mil laeva on kasutatud logiraamatu alusel. Eelarvesse kantud kulud peaksid olema jooksvad kulud ajaühikus korrutatuna ajaga, mil laev on hinnanguliselt kasutusel projektis. Seda nii töötajate real kui ka muude kulude all. Ajaühiku hinna arvutamise detailne arvutuskäik tuleks hoida failina koos asjakohaste viidetega raamatupidamise andmetele, et näidata, millist tüüpi kulud on arvestatud abikõlblike kulude hulka.
Kasulik oleks lisada taotluse juurde järgmised dokumendid:
- Eelarve eest vastutava isiku allkirjastatud resolutsioon;
- Projektis kasutatava laeva ühikuhinna arvutamiseks kasutatud detailne ja üksikasjalik arvutuskäik;
- Tõendus, et kulud on tegelikud ilma kasumita;
- Tõendus, et kulud ei sisalda amortisatsiooni, käibemaksu ega üldkulusid;
- Audiitori kinnitus, et esitatud info on õige.
Kui projekt läbib hindamisprotsessi, hinnatakse kulusid ja nende õiget klassifitseerimist ja kiidetakse heaks.