Korduma kippuvad küsimused

Mõeldud on, et 20% kogu eelarvest on võimalik eelarveridade vahel ümber tõsta.

Ei, LIFE 2014-2020 määruse alusel ei ole see võimalik.

Taotlus võib olla eesti keeles, kuid juhendis soovitatakse "tungivalt" esitada taotlus inglise keeles, kuna taotluse hindajad ei pruugi seda keelt vallata ning tõlge ei pruugi alati kõike täpselt edasi anda.

Tõepoolest, taotlemisel on võimalik valida mitme erineva paketi vahel sõltuvalt prioriteetsest valdkonnast. Mõnel juhul võib projekt olla suunatud enam kui ühe prioriteetse valdkonna eesmärkide saavutamisele, aga siis tuleb otsustada, millele projekt keskendub ja esitada see vastava prioriteetse valdkonna alt. Taotlusvooru veebilehel on link dokumendile „Orientation Document“, mis abistab valiku tegemisel.

LIFE määruse artikkel 23 sätestab, et programmi LIFE raames võib rahastada „avaliku ja erasektori asutusi“.  Seda artiklit tuleb mõista EL finantsmääruse kontekstis, kus öeldakse selgelt, et „eraõiguslikud asutused“ ei hõlma üksikisikuid. Seega nii taotleja kui partnerid (seotud toetusesaajad) peavad olema asutused/organisatsioonid/ühendused ja mitte üksikisikud.

Üksikisikud võivad olla projekti kaasatud kas toetuse saaja töötajatena või välisabi lepingutega (external assistance contracts). Seejuures tuleb arvestada, et tuleb võtta pakkumused ja taotluses ei tohi nimetada konkreetset isikut või firmat.

Jah, kui koordineeriv toetusesaaja asub Euroopa Liidus ja on esitatud tugev tõendusmaterjal, et Euroopa Liidu eesmärkide saavutamiseks on vajalik viia tegevus läbi väljaspool Euroopa Liitud (vt LIFE määruse artikkel 6).

Pärast projekti lõppu saadud sissetulekut (income) ei loeta projekti sissetulekuks (income).

Et prototüübi amortisatsioonikulud oleks 100% abikõlblikud, ei tohi prototüüpi kasutada kommertseesmärgil projekti eluea jooksul. Kommertskasutusel võib amortisatsiooni rahastada projektist ainult sellise seadme või infrastruktuuri osas, mis ei ole prototüüp.

Taotleja võib esitada taotluse mõlemas allprogrammis ja iga taotlust hinnatakse. Kui projektid on omavahel seotud, tuleb kattuvus ära märkida vormis 7 – teised EL toetuse saamiseks esitatud taotlused. Kui mõlemad taotlused jõuavad muutmise faasi, tuleb taotlejal taotlustest välja võtta kõik kattuvused.

Riikidevaheline projekt hõlmab rohkem kui ühte riiki. Nagu öeldud taotlemise juhendis, on riikidevaheline koostöö aluseks kõrgemale punktisummale juhul, kui on võimalik näidata, et see toob lisandväärtuse.

Seotud toetusesaaja ei ole kohustatud saama osa EL kaasrahastusest (teisalt peab iga toetusesaaja kohustuslikult tegema rahalise panuse projekti). 

Komisjoni poolne heakskiit antakse ainult pärast edukat hindamist ja projekti heakskiitmist. Varem on aktsepteeritud hästi põhjendatud „suure infrastruktuuri“ künnist ületanud taristut, kuid taotleja ei saa eeldada, et seda tehakse ka tema projektis. Taotleja peaks seetõttu esitama taotluses selged argumendid, miks taristu on suure tähtsusega projekti sihtliikidele ning miks liikide säilitamist ei ole võimalik tagada ilma selleta.

Selleks, et uue taristuobjekti kuludest osa rahastataks programmist LIFE, peab taristu rajamise kogumaksumus olema abikõlblik, sõltumata sellest, kas osa kuludest kaetakse partneri kaasfinantseeringuga. Kui aga on vajalik ehitada kallim objekt/taristu, tuleb projektitaotluses selgelt põhjendada, miks see on vajalik projekti eesmärkide saavutamiseks. Kui Komisjon teeb erandi, siis sellisel juhul loetakse suure taristu kulud abikõlblikuks.

Põhimõtteliselt võib kasutada alltöövõtjana ettevõtet väljastpoolt Euroopa Liitu, tingimusel, et on täidetud kõik LIFE pakkumismenetluse tingimused ja Euroopa Liidul ei ole kaubanduspiiranguid kõnealuse riigiga.

Taotluses tuleb näidata tasakaalus eelarve kogu projekti eluea vältel. Juhul, kui mõnda kaasrahastust ei ole selles etapis kinnitatud, tuleb esitada vormil A6 märge „kinnitamisel“, kuid siiski peab potentsiaalne kaasrahastaja selle allkirjastama. Kinnitatud vorm A6 on vajalik enne toetuslepingu allkirjastamist.

Juhul, kui kaasfinantseerija loobub pärast projekti algust, on koordineeriv toetusesaaja vastutav asendaja leidmise eest, kes kaasfinantseerib projekti.

Kui ei ole tegemist topeltrahastamisega, võib sarnaseid tegevusi ellu viia erinevate EL rahastusprogrammide alt, eeldusel, et tegevused on neist abikõlblikud.

Teistes projektides osalevad partnerid võivad osaleda LIFE-projektis juhul, kui kulud on selgelt eraldatud.

tegelikke kulusid (ilma kasumi ja üldkuludeta) saab lugeda abikõlblikeks kuludeks. Toetusesaaja oma laeva kasutamisel võib laeva käigushoidmise kulusid liigitada „muude kulude“ kategooriasse, välja arvatud personalikulud, mis tuleb kanda „personalikulude“ kategooriasse ühe reana „laeva personal“. Jooksvaid kulusid ajaühikus (tund või päev) tuleb arvestada lähtudes tegelikest jooksvatest kuludest, st kütuse ja muude lisakulude (näiteks töötajate söök) viimasel aastal võrreldes ajaga, mil laeva on kasutatud logiraamatu alusel. Eelarvesse kantud kulud peaksid olema jooksvad kulud ajaühikus korrutatuna ajaga, mil laev on hinnanguliselt kasutusel projektis. Seda nii töötajate real kui ka muude kulude all. Ajaühiku hinna arvutamise detailne arvutuskäik tuleks hoida failina koos asjakohaste viidetega raamatupidamise andmetele, et näidata, millist tüüpi kulud on arvestatud abikõlblike kulude hulka.

Kasulik oleks lisada taotluse juurde järgmised dokumendid:

1. Eelarve eest vastutava isiku allkirjastatud resolutsioon;
2. Projektis kasutatava laeva ühikuhinna arvutamiseks kasutatud detailne ja üksikasjalik arvutuskäik;
3. Tõendus, et kulud on tegelikud ilma kasumita;
4. Tõendus, et kulud ei sisalda amortisatsiooni, käibemaksu ega üldkulusid;
5. Audiitori kinnitus, et esitatud info on õige.

Kui projekt läbib hindamisprotsessi, hinnatakse kulusid ja nende õiget klassifitseerimist  ja kiidetakse heaks.