EJS-ile anti Euroopas looduskaitse teemaline auhind
03.10.2024
25. septembril toimunud FACE aastakoosolekul auhinnati märkimisväärseid looduskaitselisi projekte.
Eesti Jahimeeste Seltsile omistati auhind pilootprojektile „Väikekiskjate arvukuse reguleerimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel“ – märkimisväärse panuse eest projekti Biodiversity Manifesto, mis keskendub jahimeeste panusele looduse ja loomastiku heaks.
2022. aastal alustati Euroopa Liidu LIFE projekti „Loodusrikas Eesti“ rahastamisel katsetust, mille käigus püütakse Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Eesti Eahimeeste Seltsi eestvedamisel vähendada väikekiskjate mõju Lääne-, Hiiu- ja Muhumaa rannaniitudel pesitsevatele lindudele.
Projekti juhib Eesti Jahimeeste Seltsi poolt Jaanus Vaiksoo. Lindude pesitsemise tulemuslikkuse seiret viib läbi Tartu ülikool looduskaitsebioloog Triin Kaasiku juhtimisel. Auhinna võttis Brüsselis vastu EJS-i pressiesindaja Andra Hamburg.
Projektis osalevad Haapsalu jahiselts Läänemaalt, Tuudi ja Massu jahiseltsid Pärnumaalt, Suuremõisa ja Emmaste jahiselts Hiiumaalt ning Muhu jahiselts. Jahiseltside ülesanne on pidada teadlaste poolt välja valitud rannaniitudel niidukahlajate kevadistel pesitsusaladel vastavalt jahieeskirjale talvel rebase-, šaakali- ja kährikujahti.
Auhindu jagati 14 FACE liikmesriigile märkimisväärse panuse eest projekti Biodiversity Manifesto, mis keskendub jahimeeste panusele looduse ja loomastiku heaks.
Lisaks Eestile sai auhinna Taani võõrliikide (kähriku ja mingi) ohjamise ning jahimeeste harimise eest. Soome sai auhinna SOTKA projekti eest, mis keskendub märgalade taastamisele ja väikekiskjate ohjamisele. Prantsusmaad autasustati kui kõige suuremat bioloogilise mitmekesisuse projektidesse panustajat.
Saksamaad auhinnati parima loodusteemalise hariduse arendamise eest, Kreekat aga faasani taasasutamise ning nende elupaikade taastamise eest. Iirimaad tunnustati partlaste pesitsemispaikade taastamise eest, Itaaliat aga märgaladel elavate liikide ja nende elupaikade kaitsmise eest. Sarnase projekti eesti tunnustati ka Suurbritanniat. Malta sai auhinna loorkaku kaitsetööde eest.
Portugali tunnustati Ibeeria ilvese populatsiooni majandamise eest ning kohaliku kogukonna elavdamise eest. Slovakkia sai aga auhinna looduses prügi koristamise initsiatiivi eest. Hispaaniat tunnustati lindude, eriti turteltuvi monitoorimise ja uuringu projekti eest. Rootsi sai auhinnatud uue ulukite monitooringu projekti Viltbild eest, mis analüüsib rajakaamera fotosid. Šveitsile omistati auhind kitsetallede kaitsmise eest, kus kasutatakse niiteperioodil droone ja termoseadeid, et neid päästa põllumajandusmasinate eest.