Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingutulemused

Hispaania haiglas viidi läbi edukas rohepööre, tänu millele säästetakse nii energiat kui raha

14.12.2021
pilt

Euroopa on seadnud eesmärgiks muutuda 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Mõistagi vajab selline ülesanne fundamentaalseid muudatusi ning ümbermõtestamist, seda igas eluvaldkonnas, organisatsioonis ja kodumajapidamises. Ent kuidas vähendada suurhoonete, näiteks haiglate ökoloogilist jalajälge?

Tervishoiusektori keskkonnamõju on väga suur

Sellele küsimusele otsis vastust Euroopa Komisjoni LIFE programmist rahastuse saanud projekt LIFE Smart Hospital, mis seadis eesmärgiks kahandada ühe Hispaania tervishoiuasutuse keskkonnamõju, mis oleks eeskujuks kõigile omataolistele kogu Euroopas.

Nimelt moodustab tervishoiusektori ökoloogiline jalajälg märkimisväärse osa koguheitest – Inglismaa riikliku tervishoiuteenistuse (NHS) andmetel on jalajälje suurus rohkem kui 18 miljonit tonni COehk 25% avaliku sektori koguheitest.

Ka USA Keskkonnakaitseagentuuri (EPA) hinnangul tarbitakse tervishoiusektoris aastas umbes 73 000 miljonit kWh elektrit ning lähitulevikus on oodata nii selle arvu kui ka tervishoiukulude kasvu. Seetõttu on väga oluline suurhaiglate ökoloogilist jalajälge teadlikult kahandada.

Ülevaatamist vajasid nii valguslahendus, ventilatsioon kui ka kliimaseadmed

LIFE Smart Hospital projekti viidi läbi Hispaanias, täpsemalt Valladolidi linnas asuvas Río Hortega ülikooli riiklikus haiglas, kus töötab üle 2500 inimese. LIFE projekti meeskond seadis fookuseks kolm peamist tegevusvaldkonda ehk energia, vee ja jäätmete koguse vähendamise.

Tarbitava elektrienergia seisukohalt vajas ülevaatamist haigla valguslahendus. Seetõttu asendati rohkem kui 1200 tavavalgustit säästlike LED-valgustitega, seda eeskätt just suure tarbimisega ruumides nagu kiirabi- ja sünnitustoad, ambulatoorsed koridorid, haiglaplokid, polikliinikud ja riietusruumid.

Samuti paigaldati uutele valgustitele intelligentne juhtimissüsteem, mis arvestab näiteks välisvalguse hulga, ruumide kasutajate, valgusvajaduse graafiku ja tugevusega. Ainuüksi valguslahenduse optimeerimisega säästeti energiat märkimisväärses koguses ehk 63%.

Haigla toimimise alustalaks on ka korrektselt töötavad kliimaseadmed ja ventilatsioon. Niisiis optimeeriti seadmeid nii, et ruumides säiliksid nõuetele vastavad temperatuuri- ja niiskustingimused ning õhukvaliteet. Selline meetod säästis energiat 61% ning soojusenergiat rohkem kui 660 000 kWh aastas.

Läbimõeldud süsteem on väiksema jalajälje jaoks hädavajalik

Olulisi muudatusi tehti ka haigla vee tarbimises. Río Hortega haigla on varustatud veepuhastusjaamaga, tänu millele on võimalik varasemalt äravoolu läinud vett töödelda. Tulemuseks on laitmatu kvaliteediga vesi, mida saab nüüd tõhusalt kasutada tarbeveena. Seeläbi säästab suurhaigla nüüd ööpäevas vett umbes 15–18 m3. Samuti paigaldati haigla erinevatesse piirkondadesse veearvestid, et tarbimismustreid paremini analüüsida.

Kuna haiglates tekib igapäevaselt väga palju eri liiki jäätmeid ning nende jälgitavuse parandamisel oleks võimalik käitlemise kulusid vähendada, täiustas meeskond jäätmete klassifitseerimise, liigitamise ja kogumise süsteemi nii, et sorteerimine oleks senisest veelgi paremini korraldatud. Näiteks tõusis eri liiki jäätmete arv varasemalt 22-lt hoopis 35-le.

Jälgitavuse parandamise läbi on võimalik registreerida hoone erinevates piirkondades tekkivate jäätmete koguseid, mis kahandab omakorda käitlemisega kaasnevaid kulusid. Uue sorteerimissüsteemi kasutuselevõtt on suurhaiglale tänaseks säästnud üle 15 000 euro aastas.

Väga oluline osakaal projekti käigus läbiviidud tegevuste seas oli haigla personali koolitamisel ning teadlikkuse tõstmisel, seda enam, et Río Hortega ülikooli haiglas töötab üle 2500 inimese. Seega viidi läbi erinevaid koolitusi ning tutvustati häid tavasid, kuidas igaüks saab väikeste muudatuste abil haigla ökoloogilise jalajälje vähendamisele omalt poolt kaasa aidata.

LIFE Smart Hospital projekt on kokkuvõttes igati eeskujulik suunanäitaja: energia, vee ja jäätmekäitluse valdkonnas tehtud muudatuste läbi säästab haigla nüüd aastas enam kui 283 000 eurot. Kasvuhoonegaaside hulka kahandati koguni 17% ning nn sinise vee jalajälge 29% võrra.

Projekti lõppedes valmis teistele haiglatele mõeldud heade tavade käsiraamat, mis tutvustab keskkonnasäästlikke tegevusi, tänu millele on võimalik haiglates keskkonnamõju vähendada. Samuti töötati välja veebipõhine e-õppe tööriist, inspireerimaks seeläbi teisi haiglaid sarnaseid meetodeid kasutusele võtma.

Muudatuste läbiviimist toetatakse ka Eestis

Kui kohalikul tasemel vahendeid napib, on LIFE programmi abil võimalik ka Eestis sarnaste eesmärkidega projekte edukalt läbi viia. Hetkel on avatud puhtale energiale ülemineku taotlusvoor, kuhu saab projektitaotlusi esitada 12. jaanuarini. See sobib hästi näiteks projektidele, mis keskenduvad just hoonete energiatõhusamaks muutmisele.

Kui projekti kirjutamine paistab keeruline, siis alati on võimalik küsida abi inimestelt, kellel on varasem kogemus ja teadmistepagas juba olemas. Taotlejaid nõustavad meeleldi LIFE programmi kontaktisikud, kes on valmis projekti üle vaatama ning head nõud andma, et idee suurema tõenäosusega ellu viidaks.

Lisaks LIFE programmile saab vajalikku rahastust taotleda ka Euroopa Liidu Innovatsioonifondilt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK). Näiteks on KIK varasemalt toetanud keskkonnaprogrammi ringmajanduse valdkonnast Tartu Ülikooli Kliinikumi uuema põlvkonna jäätmeautoklaavi soetamist, milles käideldakse kehavedelikega saastunud ühekordseid materjale, saastunud ja kasutamata ühekordseid meditsiinilisi terariistu. Samuti toetas KIK Pärnu haigla nakkusohtlike jäätmete kahjustamiskeskuse loomist.

Seega on erinevaid võimalusi ideede elluviimiseks väga palju – need tuleb lihtsalt üles leida. Just hästi läbimõeldud tegevuste ja edukate ettevõtmiste kaasabil saame tulevikus elada keskkonnasõbralikumat ja säästvamat elu.

Artikli kirjutamist on rahastatud projektist “LIFE programmist teadlikkuse suurendamine ja projektitaotluste kvaliteedi parandamine 2”, mida rahastab Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE.