KIKi spetsialistid: võtame Euroopa otsetoetustest rohepöörde tegemisel tuge

Euroopa otsetoetustel on suur potentsiaal aidata keskkonna heaks palju ära teha. Teiste riikide projektidega konkureerimist ei maksa peljata, kirjutavad KIKi arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.

Euroopa otsetoetused pakuvad suurepärast võimalust anda hoog sisse suurtele keskkonnaprojektidele, milleks Eestis jagatavatest toetusest sageli napib. Euroopa Komisjon on käivitanud rea fonde, et anda rohepöörde elluviimisele ja kliimaneutraalsuse saavutamisele jõuline tõuge. Need pakuvad võimalusi ka Eestile, kusjuures panustada saavad kõik – toetusi jagub nii ettevõtetele, teadusasutustele, mittetulundussektorile kui ka avalik-õiguslikele asutustele.

Eestis on praeguseks nii mõndagi riigisiseste toetuste ja Euroopa struktuurifondide abil keskkonnavaldkonnas ära tehtud, kuid rohepöörde valguses on ELi otsetoetustel suur potentsiaal. Seda eelkõige rahalise mahu tõttu.

Näiteks Euroopa Komisjoni rahastamisvahendi LIFE programmi möödunud aasta eelarve oli 580 miljonit eurot ja toetusmäär lausa 60–95%. Innovatsioonifondi suur- ja väikeprojektide vooru eelarved olid vastavalt 1,5 miljardit ja 100 miljonit eurot, peagi avatavas suurprojektide voorus on toetuste mahtu tõstetud 3 miljardi euroni.

Keskkonnavaldkonnas pakuvad rahastusvõimalusi ka Horizoni ja Interregi programmid. Taotluste esitamisel jagavad nõu nii KIK, Teadusagentuur kui ka Riigi Tugiteenuste Keskus.

Pole nii keeruline ühti

Kuigi Euroopa fondides konkureerivad kõikide Euroopa riikide projektid omavahel, ei tasu oma idee sinna esitamist peljata. Miks peaks üks Eesti projekt olema halvem või vähemolulisem kui mõne teise riigi oma? Vastupidi – oleme kiired õppijad ja kohanejad, hea mudelriik uudsete lahenduste piloteerimiseks ning asjalikud võrgustike loojad. Seega: muudame suhtumist!

Kuigi eelkõige tahaksime keskenduda oma koduümbruse paremaks muutmisele, siis Euroopa otsetoetuste puhul tuleb mõelda suurelt: kaasata partnereid nii kodu- kui ka välismaalt, viia tegevusi ellu suuremas piirkonnas ja projekti tulemusena saavutada laialdasem mõju.
Euroopa otsetoetustel on lisaks mahukale eelarvele veel mitu eelist. Üldjuhul on tegevuste elluviimiseks aega ja projektide ajaline kestvus on pikk. Kuigi taotlemine on keerukam kui riiklike toetuste puhul, siis projekti elluviimisel kehtib vastupidine – eelkõige tuleb tõendada, et projekti tulemus on saavutatud.

Pealegi pole rahvusvaheliste projektide kirjutamine tegelikult nii keeruline, kui esmapilgul tundub. Appi tasub võtta kogemustega praktikud näiteks ülikoolidest või maakondlikest arenduskeskustest. Tuge pakuvad ka projektide kirjutamisega tegelevad konsultandid ning mõne otsetoetuste puhul on projekti koostamise kulu võimalik hiljem kompenseerida projekti rahastusest.

KIK, keskkonnaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pakuvad LIFE programmi ja Innovatsioonifondi puhul Eesti ettevõtetele ja asutustele eelnõustamist, et projektiidee sobivust valideerida. Korraldame ka LIFE programmi eestikeelseid infopäevi ja töötubasid ning anname välja teavitusmaterjale.

Ja ei tasu ära unustada vana tõde: kui esimesel korral Euroopast raha saada ei õnnestu, tasub uuesti proovida. Saadud tagasiside põhjal saab projekti täiendada ning järgmisel aastal võib taotlus saada positiivse rahastusotsuse.

Seemneraha Eesti riigilt

Euroopa Liidu otsetoetuste äratoomisele hoo andmiseks avasid KIK ja keskkonnaministeerium selle aasta alguses kaasrahastamise programmi taotlusvooru, mille eesmärk on aidata katta välisprojektis nõutavat omafinantseeringut. Kuni 30. septembrini ootame taas kõiki ettevõtteid ja asutusi kaasrahastamise programmist oma välisprojektile toetust küsima. Välisrahastus peab moodustama projekti maksumusest vähemalt 50%.

Esimeses kaasrahastamise voorus toetasime projekte mahus 245 000 eurot, selles voorus on eelarve 146 602 eurot. Projektide maksumust arvestades on see toetus väikeseks, kuid märgiliseks abiks, et saaksime üheskoos tuua meie keskkonnakaitsesse Euroopa finantsvahendeid. Kui vastloodud programm osutub edukaks, siis soovime järgnevatel aastatel sinna enam vahendeid suunata.

Teistele eeskujuks – mis on juba tehtud?

Nagu eespool ütlesime, siis juba on olemas häid näiteid, kuidas Euroopa toetusprogrammidest on Eestisse raha ära toodud. Näiteks Eesti Loodushoiu Keskusel on koostamisel rahvusvaheline Läänemere tuura kaitse ja taastamise kava, mis näeb ette tuurade asustamist selle liigi poolt varem elupaikadena kasutusel olnud jõgedesse – Eestis Narva ja Pärnu jõkke.

Ka varem on LIFE programmis Eesti projektidel hästi läinud. Eelmise aasta toetusvoorust sai rahastuse Eesti-Läti kliimaprojekt, mille eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete võimekust planeerimisotsuste tegemisel ning digilahenduste ja tarkade ehituslike looduspõhiste sademeveelahenduste rakendamisel. Ida- ja Lääne-Virumaal on käimas projekt "Virumaa veed puhtaks", milles parandatakse veekogude seisundit – Purtse lisajõgi Erra puhastatakse jääkreostusest ja Purtse jõkke taasasustatakse 100 000 lõhilast.

Innovatsioonifondi eelkäija programmi NER300 toetuse abil valmis Eestis suurprojekt Jõgevamaal – Baltania biosöetehas, mille ehitus läks maksma 45 miljonit eurot.

Otsetoetuste ergutamine ei ole seotud alati vaid rahaga. Aasta algul aitas KIK Tartu linnavalitsusel koos teiste heade partneritega esitada taotluse Euroopa Komisjonile sooviga osaleda missioonis, mille eesmärk on toetada 100 linna kliimaneutraalsuse saavutamist 2030. aastaks. Tartu sai positiivse vastuse.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Euroopa otsetoetuste taotlemine on küll põhjalik protsess, kuid arvestades nende rahalist mahtu ja paindlikkust projektide elluviimisel, on see suurepärane võimalus ellu viia oma ettevõtmisi ning selle kaudu anda panus rohepöörde elluviimiseks. Seda enam, et Eesti riik annab seemneraha kaasa.