Mille poolest võiks uuenev tuleohukaart olla parem seni avaldatavast?
10.09.2024
Kevadel kirjutasime põhjalikumalt tuleohu hindamise muutustest. Järgmisest aastast hakkab tuleohukaart kajastama metsa ja maastiku tõenäosust põlema minna ning on aluseks piirangute arvutamisele uuel meetodil, nn Kanada FWI järgi. Aga lisaks arvutusmeetodi muutusele on muutusi ka andmete saamises. Täna räägimegi sellest, mille poolest võiks uus tuleohukaart olla parem kui senine.
Suurim muutus on tõenäoliselt selles, et kui praegu arvutatakse tuleoht välja kahekümne kahe ilmajaama andmetel ning neist lähtuvalt interpoleeritakse kogu Eestile, siis uue meetodi järgi taolist interpoleerimist enam ei toimu. Tuleohu arvutamiseks vajalikud sademete andmed saadakse ilmaradarist umbes ühe ruutkilomeetri suuruste pikslite kaupa üle kogu Eesti ja tuleoht arvutataksegi nende ruutkilomeetrite kaupa. Tänu sellele paraneb oluliselt tulemuse ruumiline detailsus. Suvine Eesti jaoks väga tavaline ilmaennustus ütleb, et "kohati võib esineda sademeid“. See "kohati" on kaunis juhuslik ja erinevus sademetes on mõne kilomeetrise vahega aladel väga varieeruv. Senine tuleohukaart sõltub üsna palju sellest, kas ilmajaama kohal juhtus olema see sadu või oli ta veidi eemal.
Vaatame lisatud tuleohukaarte.
Tuleoht Kanada FWI indeksi järgi 25. augustil 2024
Nesterovi meetodil arvutatud tuleohuindeks 25. augustil 2024
Tuleohuindeksi prognoos 25. augustil järgmiseks päevaks (26. augustiks) FWI järgi.
Tuleohuindeks FWI järgi 26. augustil 2024
Nesterovi meetodil arvutatud tuleohuindeks 25. augustil 2024
Võrreldes 25. augusti kaarte näiteks Saaremaal on näha, et FWI kohaselt on saare keskosas tuleoht madalam (sinine) ja saare ida- ning lääneosas pisut kõrgem. Seni kasutataval viisil arvutatud kaardil on aga tuleoht madalam saare lääneosas ning kõrgem idapool. Samas, Saaremaal on ainult kolm ilmajaama, millest lähtuvalt tuleoht arvutatakse, kõik lääneosas. Idapoolse saare osa tuleohu interpoleerimist mõjutavad ilmselt palju mandril asuva Virtsu ilmajaama andmed.
Uue meetodi puhul arvutatakse ka järgmisteks päevadeks prognoositava ilma järgi tuleohu prognoos, mida seni ei tehtud. Lisatud on 25. augustil tehtud prognoos 26. augustiks ning 26. augustil arvutatud tuleoht. Pilt on natuke erinev, aga siiski sarnane. See prognoos võiks olla kasulik päästeametile teadmaks, mida järgmistel päevadel oodata. Selge on, et ükski ilmaennustus ei ole täiesti täpne, ikka tuleb mingeid muutusi, nii ei ole ka tuleohu prognoos identne sellega, mis tegelikult tuleb, ent piisavalt sarnane.
Võrreldes FWI ja seni kasutatava meetodiga arvutatud tuleohu kaarte 26. augustil näeme FWI puhul edela–kirde suunalist „triibulisust“ varieeruvuses. Senise kaardi peal võib seda triibulisust aimata vaid siis, kui tead, et FWI nii näitab – ilmajaamade paigutus (ebapiisav tihedus) ei lase interpolatsioonis selle ilmneda.
Tuleohukaardid FWI kohaselt on välja arvutatud LIFE-SIP AdaptEST projekti raames, mille üheks eesmärgiks on parandada ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemisel.
Autor: Tõnu Oja, Tartu Ülikooli professor