Riigimetsa Majandamise Keskus ja Eesti Loodushoiu Keskus taastavad järgmisel viiel aastal Läänemere tuura asurkonda

Tuura asustamine jõkke. Foto: Aimar Rakko

Täna asustati Narva jõkke 250 noort tuura, et aidata kaasa Läänemere tuurapopulatsiooni taastamisele. See tähistab septembris alanud ja viis aastat kestva LIFE programmi projekti „Läänemere tuura asurkonna taastamine Eesti vetes“ algust. Projekti jooksul on plaanis asustada Narva ja Pärnu jõkke kokku 500 000 tuura noorkala.

Tuura populatsiooni on asutud taastama, sest eelmise sajandi lõpuks oli tuura algupärane asurkond Läänemeres täielikult hävinud. Viimane teadaolev looduslik isend püüti Eesti vetes 1996. aastal. Kala oli 2,9 meetrit pikk ja kaalus 136 kilogrammi.

Läänemere ühe iidsema kalaliigi, tuura kahesuvised noorkalad asustati täna Narva jõkke, kus nad elavad kuni merre laskumiseni. „Meres elavad ja toituvad tuurad esialgu rannikumeres, kus neid erilise kehakuju tõttu ohustab kalapüünistesse takerdumine. Tuurad võivad elada kuni saja aastaseks, kasvada 5 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 600 kilogrammi. Suguküpseks saavad tuurad 15–20 aastaselt, siis tulevad nad tagasi kodujõkke kudema. Kudemine kordub 2–5 aasta järel,“ selgitas RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas.

Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on tuurade taasasustamine nende kunagisse kodujõkke – Narva jõkke rahvusvahelise tähtsusega sündmus. „Me püüame mitme riigi ühiste jõupingutustega Läänemere elurikkust taastada ja loodame, et tulevikus on tuura asurkond jälle nii heas seisundis, et sellest saab ka kalameeste võrgus lubatud kala,“ ütles keskkonnaminister. „Täna asustatud kaladele pikka iga ja palju järglasi!“

Projekti teadusjuht Meelis Tambets Eesti Loodushoiu Keskusest tõdes, et ainuke viis taastada väljasurnud kalaliigi asurkonda on see taasasustada. „Kuna tuur on väga pika elueaga ja saavutab suguküpsuse suhteliselt hilja, tuleb asustamist teha suures mahus ja pikema aja jooksul. Parima tulemuse saavutamiseks asustatakse eri vanuses kalu,“ täpsustas Tambets.

Et koguda andmeid tuura elupaigaeelistuste ja rännete kohta, märgistatakse osa kalu telemeetriliste märgistega. Kalad varustatakse ka väliste märgistega, et kalurid ja kalastajad saaksid osaleda tuura rännete ja kasvukiiruste andmete kogumises.

„Ainult üheskoos saame tuurapopulatsiooni taastada ja seepärast palume teatada püütud kaladest märgisel toodud telefoninumbril 517 6886 või e-posti aadressil @email. Kogume infot nii eluvõimeliste koos märgisega vabastatud tuurade kui ka juhuslikult püünises hukkunud tuurade kohta,“ lisas Meelis Tambets.

Tuurasid on RMK ja ELK meie vetesse asustanud ka varasematel aastatel, kuid koostöös Soome loodusvarade instituudiga (LUKE) 1. septembril alustatud ühisprojektiga „Läänemere tuura asurkonna taastamine Eesti vetes“ (LIFE Baltic Sturgeon) saab see tegevus uue hoo.

„LIFE programmi projekti eesmärgiks on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOM 2020. aastal kinnitatud Läänemere tuura kaitse ja taastamise kava 2019–2029 täitmine Eestis. LIFE projekt lõpeb 2027. aasta detsembris. Tuura noorkalade kasvatamisel, asustamisel, rännete uurimisel ning andmete kogumisel tehakse tihedat koostööd teiste Läänemere-äärsete riikide asutuste ja ekspertidega, et saavutada võimalikult hea tulemus asurkonna taastumisel,“ selgitas RMK Põlula kalakasvatustalituse rahvusvahelise projekti LIFE Baltic Sturgeon koordinaator Mart Thalfeldt.

Projekti finantseeritakse 75% ulatuses Euroopa Liidu LIFE fondist. Lisaks rahastavad projekti Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus ning projekti elluviijad.

Lisainfo:
Kunnar Klaas
RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja
+372 527 8245
@email

Mart Thalfeldt
RMK Põlula kalakasvatustalituse rahvusvahelise projekti LIFE Baltic Sturgeon koordinaator
+372 506 2369
@email

Meelis Tambets
Eesti Loodushoiu Keskus, projekti teadusjuht
+372 517 6886
@email