RMK asustas sügisel Eesti veekogudesse veerand miljonit noorkala

Kõige rikkalikuma noosi lõhesid sai sügisel Pärnu jõgi – sinna lasti üle 190 000 samasuvise lõhe. Valgejõkke läks üle 8000 ja Purtse jõkke üle 12 000 kalakese.

Kalad kaalusid keskmiselt 5-8 grammi, jõgedesse elama jäävad nad veel pooleks või pooleteiseks aastaks, misjärel suunduvad merre toitumisrändele. Need, kes sel pikal teekonnal ellu jäävad, naasevad kahe kuni nelja aasta pärast suguküpsena ja keskmiselt viie kilogrammi raskusena jõkke kudema.

„Põhja-Eesti jõgedes on lõhepopulatsioonid päris hästi taastunud,“ tõdes RMK Põlula kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre, et pikki aastaid tehtud töö kalavarude taastamiseks on vilja kandnud. Lõhede asustamisest siiski veel ei loobuta, edaspidi keskendutakse rohkem lõheasurkonna taastamisele Pärnu jões, kus paisude likvideerimisega on talle lisandunud uusi elupaiku.

Tuurad meie vetesse tagasi
Narva jõkke lasti koostöös MTÜ-ga Eesti Loodushoiu Keskus üle 15 000 Atlandi tuura. Suurem osa neist samasuvistena kaaluga 1,4 kuni 6 grammi.

„870 tuura lasksime jõkke kahesuvisena – neil oli kaalu juba 30-250 grammi,“ rääkis Saadre. „Neist 50 on individuaalmärgisega märgistatud ning kui nad juhtuvad takerduma kalavõrkudesse, annavad kalamehed meile sellest teada.“
 

Elus kala tuleb koos märgisega vette tagasi lasta. Tuurad on kaitse all ja neid püüda ei tohi. Kui aga tuur on püünises hukkunud, tuleks sellest teatada keskkonnaametile, kes sel juhul trahvi ei tee, panna hukkunud tuur võimalusel sügavkülma ja võtta ühendust Loodushoiu Keskusega, kes soovib kala lähemalt uurida.

60 kahesuvist 200-grammist märgistatud tuura lasti katseks ka Pärnu jõkke.

„Kui Narva jõe kohta on kindlalt teada, et see oli veel sajanditagusel ajal tuura kudejõgi, siis Pärnu kohta seda kindlalt ei teata, kuid teadlaste hinnangul võiks see jõgi tuurale sobida küll,“ põhjendab Ene Saadre. Ka järgnevatel aastatel on plaanis tuurade asustamist Pärnu jõkke jätkata. Tuurade uurimine, kasvatamine ja asustamine toimub viis aastat kestva LIFE programmi projekti Baltic Sturgeon rahastamisel.

Siiavaru vajab hädasti parandamist
Siigasid läks meie vetesse üle 32 000 samasuvise noorkala.

„Nagu mullugi, kosusid siiad sumpades tublisti ja kasvasid 45-60 grammi raskuseks. Heaks tulemuseks samasuvise siia kasvatamisel loetakse isendikaalu alates 20 grammist,“ rõõmustab Ene Saadre tubli järelkasvu üle, sest siiavaru vajab hädasti parandamist. Kõigil siigadel lõigati ära ka rasvauim, et püügil oleks neid võimalik eristada looduses koorunuist.
 

„Pärnu jõkke viisime 15 000 samast jõest pärit poolsiirdesiiga, Peipsisse 11 000 peipsi siiga ning Soome lahe asurkonnast pärit 3000 merisiiga Pakri lahte Paldiski lähedale ning teist samapalju Käsmu lahte Võsu piirkonnas,“ loetles Saadre.

Saadre märgib, et Peipsi siia asurkond on teadlaste hinnangul väga halvas seisus. „Meie kolm aastat kestnud asustamiste järel selgus nüüd, et kuni kolmandikul seirepüükidel saadud peipsi siigadest oli rasvauim ära lõigatud, mis tähendab, et nad pärinesid meie kasvandusest,“ rääkis Saadre.

Tuleval aastal on Põlula kalakasvatustalitusel soov suurendada merisiia varude taastamise osatähtsust. Teadlased soovitavad asustada merisiiga jätkuvalt Soome lahte, aga ka Väinamere lahtedesse. Rahastamine on planeeritud LIFE programmi projektist AdaptEST.

„Iseküsimus on, kas ja kuipalju õnnestub püüda marja ja niisa saamiseks merest küpse marja ja niisaga kalu,“ nentis Saadre.

Eesti kalavarud said märkimisväärset täiendust juba ka kevadel, kui siinsetesse vetesse asustati ligi 446 000 siia ja lõhe vastset ja ligi 88 000 ühe- ja kaheaastast lõhet ja tuura.

RMK Põlula kalakasvatustalituse head koostööpartnerid on Eesti Loodushoiu Keskus, Maaülikool, Tartu Ülikool, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Pakri lahe kalurid, Virumaa Rannakalurite Ühing ning osaühing Tõnis ja Pojad.

Põlula kalakasvandus on ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik asutus Eestis.