LIFE LATESTadapt
LIFE LATESTadapt ehk „Looduspõhiste ja nutikate lahenduste portfoolio väljatöötamine ja demonstreerimine linnade kliimataluvuse parandamiseks Lätis ja Eestis“ („Developing and demonstrating portfolio of nature based and smart solutions for improving urban climate resilience in Latvia and Estonia“), LIFE21-CCA-EE-LIFE-LATESTadapt/101074438
Partnerid
Projektil on piiriüleselt 16 osapoolt:
- Viimsi Vallavalitsus (juhtpartner)
- Haapsalu linn
- Rakvere linn
- Võru linn
- Narva linn
- Tallinna Tehnikaülikool
- MTÜ Balti Keskkonnafoorum (Eesti)
- Nordic Botanical OÜ
- Riia linn
- Valmiera omavalitsus
- Cesise linn
- Läti Regionaalarengu ja Keskkonnaministeerium
- MTÜ Balti Keskkonnafoorum (Läti)
- Riia Tehnikaülikool
- Läti Keskkonnauuringute Keskus
- MTÜ Baltic Coasts
Taust
Balti riikide kohalike omavalitsuste territooriumide kliimamuutustele vastupanuvõime parandamine on hädavajalik, et lahendada praktilisi linnade kliimaga toimetuleku probleeme ning muuta piirkonnad tulevikus äärmuslike ilmastikunähtuste suhtes vastupidavamaks. Projekti käigus selgitatakse välja suure potentsiaaliga (kodumaiste taimeliikidega, kliimakindlad, esteetiliselt vastuvõetavad, kulutõhusad) taimekooslused looduspõhiste lahenduste jaoks, luuakse pluviaalsete üleujutuste simulatsioonimudel ja leevendusmeetmete integreeritud otsustustoetussüsteem ning kavandatakse looduspõhiseid lahendusi kliimamuutustega seotud riskide vähendamiseks ja linnakeskkonna parandamiseks. Neid tööriistu ja lahendusi katsetatakse viies Eesti (Viimsi, Võru, Narva, Rakvere ja Haapsalu) ja kolmes Läti kohalikus omavalitsuses (Riia, Cesis, Valmiera). Lisaks tõstetakse kohalike omavalitsuste (planeerijate, projektijuhtide ja poliitikute) suutlikkust looduspõhiseid lahendusi välja töötada ja hallata. Samuti suurendatakse teadlikkust kliimamuutuste mõjudega kohanemisest ja looduspõhiste lahenduste edukast koosloomisest koos kohalike kogukondadega.
Projekti viivad ellu Eesti ja Läti partnerid tihedas piiriüleses koostöös ning tulemused kantakse üle teistesse Läänemere piirkonna kohalikesse omavalitsustesse ja ka teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.
Eesmärgid
Projekti eesmärk on rakendada erinevaid valgala põhiseid sademevee käitlemise kombineeritud lahendusi, et suurendada Eesti ja Läti omavalitsuste suutlikkust toime tulla äärmuslike ilmaoludega, kiirendades nii kohalikul kui ka riiklikul tasemel digi- ja rohepööret. Loodavate lahenduste puhul võetakse arvesse parimaid praktikaid nii sademevee taristu digitaallahendustest (nagu targad sademeveesüsteemid) kui ka rohe-sini taristu projektidest (nagu linnalisse ruumi sobituvad looduspõhised lahendused).
- Looduspõhised lahendused. Arendatakse ja demonstreeritakse uusi looduspõhiseid lahendusi looduslike või muudetud ökosüsteemide kaitsmiseks, haldamiseks ja taastamiseks Eesti ja Läti omavalitsustes, et parandada linnaliste alade toimetulekut muutuva kliima tingimustes.
- Digitaalne muutus. Omavalitsused varustatakse digitaalsete vahenditega kohanemismeetmete kavandamiseks, et ennetavalt reageerida üleujutustele ja muudele negatiivsetele mõjudele äärmuslike ilmastikunähtuste korral.
- Linnaplaneerimise kvaliteet. Suurendatakse omavalitsuste suutlikkust rohetaristu planeerimise ja looduspõhiste lahenduste osas.
- Kaasatud kogukonnad ja huvirühmad. Suurendatakse kohalike kogukondade, spetsialistide ja teiste huvirühmade teadlikkust kliimamuutuste mõjudest ning säästlikest ja looduspõhistest lahendustest muutuvast kliimast tingitud probleemide lahendamiseks.
Tegevused
Elluviidavad tegevused sisaldavad erinevaid tegevusi, sh vajaduste analüüs, digilahenduste loomine, kaugjuhtimise ja -seiresüsteemide arendus, demonstratsioon-/pilootalade rajamine ning tulemuste mitmekordistamine/ülekandmine, projekti mõju seire ja hindamine ning projekti juhtimine ja aruandlus.
Lisaks viiakse läbi koolitusi, kuidas loodud digitööriistu kasutada ning NBS/SUDS ja GI’sid rajada. Kavas on korraldada üleujutuse alaseid simulatsioone piirkonna osapooltele (sh Viimsile), mis toimuvad looduses, demonstreerimaks, mis lahendused aitavad neid ennetada või mõju leevendada. Korraldatakse erinevaid teavitustegevusi, millega kaasatakse kohalikku kogukonda.
Koos partneritega töötatakse välja säästlikud ja tulemuslikud haljastustehnikad, mida kasutada nii looduspõhistes sademeveelahendustes (NBS/SUDS) kui ka rohetaristuprojektides (GI) laiemalt – seemnesegud ja külvilahendused, kus on konkreetsed taimed, mis sobituvad looduspõhiste lahendustega ning tuleviku kliimastsenaariumitega. Täiendavalt nõustatakse haljastuse rajamisel omavalitsusi.
Mitmed omavalitsused varustatakse digitööriistadega, millega nad saavad kavandada vajalikke lahendusi üleujutuskindluse suurendamiseks (sh riskikaardid probleemsetele aladele); seirata sademeveesüsteeme (sh sademete, vooluhulga ja veekvaliteedi seirejaamad ning kvantiteedi- ja kvaliteedipõhised juhtimislahendused, kontrollsüsteemide kaugjuhtimine, väikse voolutarbega andurite lahendused).
Lisaks koostatakse hüdraulilised mudelid (Viimsis Randvere tee testalale) ja nende põhjal tuvastatakse üleujutusriskid ning siis nende põhjal täpsustatakse NBS/SUDS lahendusi, mis peavad enam vastu kliimamuutustele.
Kõikidele omavalitsustele koostatakse juhised, kuidas planeerida GI lahendusi, eesmärgiga hoida elurikkust, vältida linnalisi kuumasaari ja tagada hea elukeskkond, tehakse NBS/SUDS hooldejuhised.
Pilootaladele luuakse kaheksas omavalitsuses (Viimsi, Haapsalu, Rakvere, Narva, Võru, Riia, Valmiera, Cesis) looduspõhiseid ja kombineeritud (st mitut eri eesmärki täitvad, nt sademevee kogumine ja taaskasutamine) sademeveelahendusi. Erinevalt piirkonnast tegeletakse kas üleujutatavate aladega, sademevee ärajuhtimisega, selle kogumisega. Ka teostatakse projekti raames tulemuste ja mõjude hinnangud, et seeläbi paremaid lahendusi luua. Viimsisse kavandatakse sademevee taaskasutuse säästlikku lahendust. Pilootala asub valla peatänaval, Randvere teel, Kaluri tee ja Mereranna tee vahelisel lõigul.
Randvere peatänava lõigule on kavas paigaldada maa-alune nutikas sademevee kogumise mahuti. Kogumismahutist saaksid selle kasutajad sademevett pumbata (nt teede puhastamiseks, lillede kastmiseks, sademeveesüsteemide puhastamiseks jne). Mahutist saab omavalitsuste lepingupartnerite ametlik veevõtujaam. Lisaks kasutatakse paagi vett selle projekti elluviimise käigus rajatavas avalikus tualetis ja piirkondades automaatse taimekastmise süsteemis. Tugevate vihmasadude ajal, kui paak on täis, aktiveerub selle ülevoolu- ja infiltratsioonisüsteem. Pilootala lõigul luuakse uus tänavakeskkond, haljastus- ja maastikukujunduslahendus.