Mida õpetab kuue Euroopa väikelinna kliimakavade koostamine Eesti omavalitsustele?

Kliimamuutuste leevendamine ja energiasiire ei ole enam ainult suurte riikide või pealinnade teema. Üha rohkem sõltub kliimaeesmärkide täitmine just kohalikest omavalitsustest – sellest, kas vallavalitsuses on inimesi, kes oskavad koostada energiakava, kaasata ettevõtjaid ja elanikke ning leida rahastust hoonete renoveerimiseks või taastuvenergia arendamiseks. Just selle väljakutsega tegeleb Euroopa Liidu LIFE programmi rahastatud projekt LOCAL GoGREEN, mille projektipartner Eestis on Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskus (RAKE).

Kuigi Eestis projektil pilootomavalitsust ei ole, annab kahe ja poole aasta jooksul kogunenud kogemus huvitava sisendi ka siinsetele omavalitsustele, kes seisavad sarnaste väljakutsete ees – olgu tegemist kliima- ja energiakava koostamise, elanike kaasamise või ettevõtjate huvi äratamisega.

Mida Eesti partner projektis tegi?

RAKE vastutab projektis terve koolitusprogrammi väljatöötamise ja koordineerimise eest kuue Euroopa väikelinna ja -valla jaoks Sloveenias, Bulgaarias, Horvaatias, Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias.

See tähendab, et Tartu Ülikooli tiim töötas koos partneritega välja koolitusmaterjalid, mis katavad kliima- ja energiakavade üldist metoodikat, viit prioriteetset valdkonda: elektrisõidukite kasutuselevõttu, hoonete energiatõhusust, taastuvenergia tootmist, maakasutusplaneerimist süsiniku sidumiseks ning jäätmeenergiat (Waste-to-Energy) ning rahastamisvõimalusi. Lisaks korraldas TÜ kuuest veebiseminarist koosneva sarja, mis tõi kokku osalejad kõigist pilootriikidest ning lõi mitmekeelse e-õppe platvormi, mille kaudu on koolitusmaterjalid avalikult kättesaadavad ka pärast projekti lõppemist. Kohalik projektitiim viis koolitusprogrammi kohta läbi ka tagasisideuuringu, mille tulemused on käesoleva artikli tähelepanekute aluseks.

„Kuue väga erineva omavalitsuse kogemus näitas selgelt, et kliima- ja energiaplaneerimine ei eelda ilmtingimata suurt linna ega suurt eelarvet – ka väike omavalitsus suudab oma kohalikku konteksti hästi analüüsida ja tegutseda, kui talle pakkuda õiget tuge ja sobivat lähenemist,“ ütleb projekti töörühma juht Merlyn Randla RAKE-st.

Väike omavalitsus ei tähenda väikest mõju

Üks selgemaid tähelepanekuid koolitusprogrammidest puudutab omavalitsuste suurust. Projekti pilootpiirkonnad ulatuvad veidi üle 3000 elanikuga Horvaatia vallast kuni 60 000 elanikuga Hispaania linnani. Väiksemates omavalitsustes on pädevate spetsialistide ring paratamatult kitsam – sageli tegeleb kliima- ja energiateemadega vaid mõni inimene. See aga ei tähenda, et koolitus oleks vähem mõjus. Vastupidi – väiksemates omavalitsustes õnnestus koolitada praktiliselt kogu asjakohane personal, mis tagab, et omavalitsusel on olemas vajalik teadmiste baas kliimakava elluviimiseks.

Rahastamisteemad köidavad kõige rohkem

Kõigis kuues riigis kordus sarnane muster: kui koolitused katsid üldist kliima- ja energiaplaneerimise lähenemist, konkreetseid valdkondi (näiteks hoonete energiatõhusust või taastuvenergiat) ja rahastamisvõimalusi, oli osalejate huvi kõige suurem just rahastamisteemade vastu. See kehtis nii avaliku sektori töötajate kui ka erasektori esindajate puhul. Näiteks Horvaatias tõdesid koolitajad, et just investeeringute rahastamise teema tõi kaasa kõige elavama arutelu, eriti erainvestorite seas. See annab selge signaali: kui soovida kaasata ettevõtjaid ja kogukonda kliimateemadesse, tasub alustada rahalisest küljest, mitte üldisest keskkonnasõnumist.

Ettevõtjate kaasamine on kõikjal raske

Üks läbivamaid tähelepanekuid kõigis kuues pilootriigis oli, et ettevõtjate ja erasektori esindajate kaasamine koolitustele ja teavitusüritustele oli süstemaatiliselt keerulisem kui avaliku sektori töötajate kaasamine. Saksamaa partnerid tõdesid, et paljud kohalikud ettevõtted olid hõivatud laiemate majanduslike väljakutsetega ning kliimateemad jäid seetõttu tahaplaanile. Hispaanias takistas laiemat kaasamist omavalitsuse osakondade vaheline killustatus – info ei levinud keskkonna- ja arendusosakonnast kaugemale.

Samas näitasid mõned pilootpiirkonnad, et sihitud lähenemine toimib. Sloveenias korraldati eraldi koolitus spetsiaalselt füüsilisest isikust ettevõtjatele, keskendudes rahastamisvõimalustele ning osavõtt oli sellest tunduvalt aktiivsem kui üldistel infopäevadel. Saksamaal avas kohaliku omavalitsuse juht isiklikult ettevõtjatele suunatud seminari, mis andis üritusele suurema kaalu ja tõi kohale rohkem osalejaid. Need näited kinnitavad, et üldsõnaline kutse „tulge kliimateemalisele koolitusele“ ei toimi nii hästi kui konkreetne, sihtrühmale suunatud kutse.

Praktilised näited loevad rohkem kui teooria

Kõigi kuue riigi koolitajad tõid esile sama tähelepaneku: osalejad reageerisid kõige paremini siis, kui abstraktsed kontseptsioonid seoti konkreetsete, äratuntavate näidetega. Bulgaarias jagas üks naaberomavalitsus oma kogemust, kuidas ajaloolise hoone renoveerimisel saavutati kuni 90% energiasääst, säilitades samal ajal hoone fassaadi – selline lugu kõnetas kohalikke osalejaid oluliselt rohkem kui üldine loeng energiatõhususe põhimõtetest.

Mida see Eesti jaoks tähendab?

Kuigi LOCAL GoGREEN projektis Eesti pilootomavalitsust ei ole, on Tartu Ülikooli roll koolitustegevuste koordineerijana andnud kuue väga erineva Euroopa omavalitsuse näitel ülevaate sellest, mis toimib ja mis mitte. Sõnum Eesti omavalitsustele on lihtne: kliima- ja energiakava koostamine ei eelda suurt linna ega suurt eelarvet. Oluline on alustada sealt, kus inimeste huvi on kõige suurem – sageli on selleks rahastamisvõimalused –, kasutada konkreetseid ja äratuntavaid näiteid ning kaasata ettevõtjaid sihitud, mitte üldsõnaliste üleskutsetega.

Kõik projekti raames valminud koolitusmaterjalid on avalikult kättesaadavad LOCAL GoGREENi e-õppe platvormil ning neid saab vabalt kasutada ka väljaspool ametlikke pilootpiirkondi, sealhulgas Eesti omavalitsustes, kes soovivad oma kliima- ja energiaplaneerimist edasi arendada.

Projekti LOCAL GoGREEN (LIFE22-CET-LOCAL GoGREEN) rahastab Euroopa Liidu LIFE programm. Projektis osalevad partnerid kuuest Euroopa riigist ning koolitustegevusi koordineerib Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskus (RAKE).