BALTRIT
Harivesiliku kaitse Balti regioonis ("Protection of Triturus cristatus in Eastern Baltic Region"), LIFE04 NAT/EE/000070.
Partnerid
Projekti viis ellu Keskkonnaministeerium. Partneriteks olid:
- Põhja-Karelia piirkondlik keskkonnakaitsekeskus, Soome
- Velje maakond, Taani
- Keskkonnaamet, Taani
- Riiklik Looduskaitsekeskus, Eesti
- Haanja rahvuspargi administratsioon
- Otepää looduspargi keskus
- Rõuge vald
- Haanja vald
Taust
Harivesilik on paljudes Läänemere-äärsetes riikides haruldane ja ohustatud kahepaikne. Harivesiliku arvukuse vähenemise üks peamine põhjus kogu levila ulatuses on väikeste kudemiseks sobivate veekogude nappus. Veekogude hävimise põhjused on riigiti erinevad.
Soomes paiknevad harivesiliku kudemisveekogud peamiselt metsades. Seetõttu ohustab neid eelkõige intensiivne metsamajandus – väikeveekogud hävivad peamiselt metsade raiumise tagajärjel.
Taanis asuvad kudemisveekogud sageli põllumajandusmaastikel, mistõttu on seal üheks peamiseks väikeveekogusid ohustavaks teguriks intensiivne põllumajandus. Viimasega kaasneb taimekaitsemürkide ja väetiste ulatuslik kasutamine. Mõlemad mõjuvad harivesilikele mürkidena. Lisaks põhjustavad väetised väikeveekogude kiiret kinnikasvamist.
Eestis on traditsiooniliselt iga talu juures olnud mitmeid väikeveekogusid (loomade jootmiskohad, saunatiigid, linaleoaugud jms), mida teiste kahepaiksete seas on asustanud ka harivesilikud. Lisaks leidus suur hulk väikeveekogusid loodusmaastikel, niitudel ja karjamaadel. Ulatuslikud sotsiaal-majanduslikud muutused 20. sajandi teisel poolel ja eriti selle viimasel kümnendil tõid kaasa traditsioonilise väikepõllumajanduse kadumise ja talude tühjenemise. Kasutusest kõrvalejäänud väikeveekogud kasvasid võssa ja hävisid sootuks.
Olemasolevatesse väikeveekogudesse on aga inimesed hakanud asustama kalu, kes hävitavad nii harivesilike kui ka teiste kahepaiksete vastseid. Seetõttu on paljud allesjäänud tiigid harivesilikele sobimatud. Samuti on väikeveekogude seisund nii mõneski Eesti piirkonnas halvenenud hoogustuva põllumajanduse tõttu.
Eesmärgid
Projekti eesmärgiks oli Eesti ja Soome väikeste isoleeritud harivesiliku asurkondade säilitamine ning liigi soodsa seisundi tagamine, teisisõnu tingimuste loomine harivesilike arvukuse kasvuks ning elujõuliste asurkondade tekkeks ning püsimiseks nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus Eestis ja Soomes ning valitud projektialadel Taanis. Kuna Eestis esineb harivesilik sageli samades veekogudes koos mudakonnaga (Pelobates fuscus), Euroopas ohustatud kahepaikseliigiga, valiti mudakonn harivesiliku kõrval projekti teiseks sihtliigiks.
Tegevused
- Enne harivesiliku kudemisveekogude taastamist selgitati välja millised veekogud sellele liigile kudemiseks kõige paremini sobivad, ehk kuidas taastada kudemisveekogusid nii, et need ka harivesilike poolt asustataks. Selleks inventeeriti projekti algusaastatel üle 200 kudemisveekogu Taanis ning saadud andmete analüüsi tulemusena selgitati välja harivesiliku elupaiganõudlused mille järgi kudemisveekogusid taastama ja rajama asuti.
- Enne projekti algust kasutati Taanis, Eestis ja Soomes erinevaid seiremetoodikaid, millest ükski ei andnud harivesiliku asurkonna seisundist täielikku ülevaadet. Lisaks sellele olid tulemused omavahel raskesti võrreldavad. Seetõttu töötati projekti raames välja ühtne seiremetoodika, mis on rakendatav ka paljudes teistes riikides.
- Projekti tegevused toimusid üheksateistkümnel Natura2000 võrgustikku kuuluval alal kolmes riigis. Eestis taastati harivesiliku ja mudakonna jaoks 31 tiigikogumikku 240 väikeveekoguga. Veekogude ja nende ümbruse võsast puhastamiseks korraldati kolmed talgud. Paljudel juhtudel tulid appi ka maaomanikud. Soomes oli põhirõhk tiikide hooldamisel ja säilitamisel ning Taanis kaevati projektialadele 16 uut harivesiliku kudemisveekogu, millest 15 olid harivesiliku poolt projekti lõpuks ka asustatud, mis on väga hea näitaja.
- Koostati harivesiliku kaitsekava Eesti, Soome ja Taani jaoks
- Projekti jooksul toimus Eestis kolm rahvusvahelist seminar-laagrit, millest võttis osa kokku 124 inimest 12 riigist (Eestist, Soomest, Taanist, Lätist, Hollandist, Valgevenest, Hispaaniast, Suurbritanniast, Ukrainast, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Sloveeniast)
- Projekti jooksul toimus kolm õppereisi Taani ja Soome. Osavõtjateks olid projekti eksperdid, looduskaitsevaldkonna töötajad ja üliõpilased Eestist, Taanist ja Soomest.
- Teavitustegevused (püsinäitus, infotahvlid, koduleht, matkaraja rajamine jmt).
Tunnustused
Igal aastal valitakse kõikide Euroopa Liidu LIFE projektide seast parimaid projekte ning BALTRIT valiti 2009 aasta parimate projektide hulka (Best Project).