Keskkonnaamet otsib hankega pärandniitude taastajaid

Keskkonnaamet kuulutas välja hanke, et taastada Lääne-Eestis ja saartel enam kui 200 hektaril elurikkaid puisniite ja rannaniite. Hanke oodatav maksumus on ligikaudu pool miljonit eurot. 
  
Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein ütles, et pärandniitudel on oluline roll avatud maastikus elurikkuse hoidjatena. „Pärandniidud nagu puisniidud või rannaniidud pakuvad elu- ja toitumispaika paljudele haruldastele liikidele, aitavad säilitada põllumajandusmaa elurikkust ja maastiku mitmekesisust. Paljud Eestimaa kunagi liigirikastest niitudest on aga võsastunud või asendunud hoopis teise kooslusega. Seepärast on Keskkonnaameti südameasi olemasolevate niitude hoidmise kõrval ka pärandniitude taastamine,“ selgitas Sein. 
  
Kui varasematel aastatel on taastamistöid rahastatud peamiselt loodushoiutoetuste kaudu, siis nüüd suunatakse ressursid niitude taastamisse peamiselt läbi hangete. „Väga suur osa väärtuslike niitude taastamisest saab teoks tänu Euroopa ühisrahastusele ja erinevatele projektidele. Projektirahade kasutamine seab partnerite valiku ja rahade kasutamise läbipaistvusele eriti kõrged nõudmised ning nende tingimuste täitmiseks on sobivaim vorm avalik hange,“ selgitas Gunnar Sein. 
  
Paralleelselt hangetega jätkab Keskkonnaamet ka loodushoiutoetuste maksmist, kuid suurem osa niitude taastamiseks ja hooldamiseks mõeldud eelarvest liigub tulevikus läbi hangete.  
  
Pärandkoosluseid taastatakse PuisniiduLIFE, LIFE-IP Loodusrikas Eesti ja Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi märgade niitude taastamise projektide abil. 

Hanke eesmärk on taastada hooldatav niit, see tähendab eelkõige puude ja põõsaste harvendamist, osalt ka pilliroo eemaldamist. Et niidud oleksid tulevikus hooldatav,  tuleb eemaldada ka tüükad ja kännud. Hankel saavad osaleda nii füüsilised kui juriidilised isikud. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 15. detsembri keskpäeval. Täpsem info hanketingimuste kohta on leitav riigihangete registrist.  
  
Pärandniidud on rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena, neid on nimetatud ka poollooduslikeks kooslusteks või pärandkooslusteks. Eestis peamiselt levinud pärandniidud on loopealsed, aruniidud, lamminiidud, soostunud niidud, puisniidud, puiskarjamaad ja rannaniidud. Kõige vanem pärandniidu vorm on puisniit, sellesarnased kooslused kujunesid  koos inimasustusega, kui alustati metsa harvendamist, kariloomade pidamist ning heina ja lehisevihtade tegemist. 

Lisainfo: Liivi Reinhold, Keskkonnaameti avalike suhete osakonna juhataja, 5348 7657