LIFE WetEST projekti esimene aasta oli edukas
05.01.2026
LIFE WetEST projekti 17 partnerit viisid 2025. aastal ellu hulga tegevusi, mis lõid tugeva vundamendi, et järgneva kaheksa aasta jooksul parandada Lääne-Eesti vete tervist.
Projekti esimesel aastal alustasid Keskkonnaametis tööd veemajanduskava koordinaatorid, kes tegelevad konkreetsete piirkondadega ja korraldavad koostöökogusid. Jõed, järved ja meri on paremini hoitud, kui teeme seda koos. Veemajanduskava koordinaatorid aitavad igapäevaselt suhelda inimestega, kelle tegevus meie veekogusid mõjutab. Nad aitavad mõista veekasutajate muresid ja rõõme ning leiavad toetavaid lahendusi, mis aitavad vetel terveks saada ja terved püsida.
Koostöös veekasutajatega alustasime projekti raames nii põllumajanduses kui maaparanduses uute ja keskkonnale paremate meetodite katsetamist. Samuti alustasime uuringuid koostöös Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga, et püüda parandada Haapsalu lahe ning Harku järve seisukorda. Ka siin aitavad koordinaatorid leida partnereid, et plaanitut ellu viia.
Veemajanduskava tegevuste elluviimine vajab lisarahastust ja selleks, et rahastada kõiki plaanitud tegevusi, tegime sel aastal ülevaate rahastusvajadusest ja võimalikest rahastusallikatest, millele uus rahastamise töörühm saab oma töös tugineda ja toetada rahastuse kaasamisel.
Veekogude seire parandamiseks paigaldas Eesti Maaülikool Nigula järve poijaamad ja kogutud andmed lähevad edasi Keskkonnaagentuuri andmebaasi, et neid saaks hiljem analüüsida, avalikult näeb andmeid EMU järveveebist avaneb uues vahekaardis. Lisaks toimus esimene veeseire teemaline töötuba.
Veekogude hea seisundi toetamiseks põllumajandusaladel kohtusime Räpu, Aruküla ja Raikküla põllumajandustootjatega. Tootjad hakkavad aastatel 2028-2031 ellu viima tootjate ja ekspertide koostöös sündinud kava, mis toetab veekogude hea seisundi saavutamist. Igale tootjale koostatakse individuaalne tegevuskava, mis muuhulgas sisaldab väetamissoovitusi, toiteelementide bilansi koostamist, soovitusi toetuste taotlemiseks jne.
Säästvate maaparandushoiutööde tehniliste lahenduste katsetamiseks valis Maa- ja Ruumiamet sel aastal välja neli jõge, millel hakkame edaspidi katsetama veekeskkonda säästvaid maaparandushoiutööde tehnilisi lahendusi. Esmalt alustasime Rannamõisa, Rägina ja Vihterpalu jõel ning Võnnu ojal ja Arumetsa peakraavil vee- ja elustikuseire välitöödega. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ning Eesti Loodushoiu Keskus seirasid näiteks kahepaikseid, karpe, kalastikku, suurselgrootuid põhjaloomi, ränivetikaid, füüsikalis-keemilisi kvaliteedinäitajaid ja saasteaineid. Samuti seirasime Rägina ja Vihterpalu jõe valgalasse jäävaid metsakuivendusalasid, kus planeerime teha säästvaid maaparandustöid.
Tutvusime, kuidas toimivad maaparandussüsteemid Kivisilla, Vesisoo ja Palu peakraavil ning vaatasime üle truubid, dreenisuudmed ja settebasseini. Nägime töötavat regulaatorkaevu, mille abil saab põldu vastavalt vajadusele nii kuivendada kui ka niisutada.
Veekogude tervendamistegevuste planeerimiseks viis Tallinna Ülikool Harku järvel igakuiselt läbi Harku oja toitainete koormuse uurimisi ning kogu järve toitainete- ja veebilansi uuringuid. Eesti Maaülikool tegi Harku järvel elustiku seire ja seire jätkub kevadel.
Tartu Ülikooli Mereinstituut viis Haapsalu lahel läbi vee, elustiku ja setete seire ning valis välja välja asukohad, kuhu tulevad karbi- ja vetikakasvatused. Karbikasvandus on plaanis rajada üheksale hektarile Haapsalu lahte Pullapääst põhja pool. Vetikakasvanduse üks ala asuks Kajakarahust lääne pool ning teine Bürgermeistri holmist loodes. Kummagi vetikafarmi ala on ühe hektari suurune. Kasvatuste rajamisega alustatakse järgmise aasta kevadel.
Ohtlike saasteainete veekeskkonda kandumise uurimiseks uurisime järele, kuidas jäätmekäitlusobjektidega seotud keskkonnalubades ja menetlemisel on kajastatud ohtlikke aineid. Projekti raames oleme pilootobjektidel võtnud esimesed proovid ohtlike ainete määramiseks ja analüüsitulemuste põhjal hakkame edaspidi hindama ohtlike ainete emissioone ja nende levikut.
Elavhõbeda ringluse hindamisega seotud projektitegevuse raames võtsime esimesed proovid meie 4 pilootalal: Harku, Tõhela, Viljandi ja Nigula järvest. Ootame esimesi analüüsitulemusi, et jätkata fokusseeritud proovivõtuga ja elavhõbeda leviku analüüsiga. Lisaks alustasime keskkonnalubade menetlemisega tegelevatele spetsialistidele mõeldud modelleerimistööriistade tutvustamisega.
Lisaks tegelesime sel aastal harrastusteaduse populariseerimisega. Esimese üritusena toimus novembris Tallinna Ülikooli korraldatud harrastusteaduse päev, kus arutlesime, kuidas harrastusteadus aitab meil paremini mõista ja hoida Eesti keskkonda ja eelkõige veekogusid, kuidas kaasata uusi inimesi, aidata kogukondi enda veekogude seiramisel ja tagada kogutu info usaldusväärsus. Tutvustasime portaali https://veestik.info/ avaneb uues vahekaardis ja toimusid kolm vabatahtlike veevaatluspäeva. Eesti Loodushoiu Keskus korraldas Piirsalu jõel talgud, et luua kudealasid meriforellile ja jõesilmule. Samuti käivad põhjalikud ettevalmistused, et tutvustada LIFE WetEST projekti käigus tehtud töid nii teles, raadios kui trükimeedias.
Kokkuvõttes on projekti esimene aasta ladunud tugeva vundamendi veekeskkonna parandamise ja hoidmise kogukondade loomisega. Projekti pilootaladel on koostöökogud, kus organisatsioonid ja huviga kodanikud on valmis üksteisega arvestades panustama et hoida ühist eesmärki - vete tervist jõgedes, järvedes ja meres. Järgnevateks aastateks soovime, et koostöökogudest kujuneksid kestlikud platvormid, kus eri huvid leiavad ühise keele vete tervise nimel.