RMK lammutab kalade liikumist takistanud Kotka paisu

Eesti riik ja Kotka paisuga seotud kinnistu hoonestusõigust omav ettevõte AS Generaator jõudsid kokkuleppele lõpetada aastatepikkused kohtuvaidlused. RMK alustab Lahemaa rahvuspargis Valgejõel asuva Kotka paisu lammutustööde ettevalmistustega. Tööde tulemusel kaob Valgejõe kõige olulisem kalade rändetõke ja jõgi vabaneb kaladele pea 20 kilomeetri ulatuses.

RMK looduskaitseosakonna veeökoloogide juht Sander Sandberg sõnas, et tegemist on olulise sammuga Valgejõe seisundi parandamisel. „Valgejõgi on Põhja-Eesti väärtuslikumaid looduslikke jõgesid, millel on suur roll lõhe, meriforelli ja jõesilmu populatsioonide säilimisel,“ ütles Sandberg. Tema sõnul on Valgejõgi hinnatud üheks parima taastootmispotentsiaaliga jõeks Eestis, mis teisisõnu tähendab, et igal aastal võib jõest merre rännata ligi 18 500 lõhe noorjärku. Sinna lisandub veel meriforelli ja jõesilmu populatsioonide taastumine.

Tema sõnul on pais olnud aastaid üks olulisemaid rändetõkkeid jõe alamjooksul ning selle eemaldamine on vajalik nii keskkonnaseisundi parandamiseks kui ka Natura 2000 alal seatud kaitse-eesmärkide täitmiseks. Lisaks sellele on Valgejõgi koos Purtse jõega üks prioriteetsemaid Põhja-Eesti jõgesid lõhe asustamisel ning turgutamisel, millega juba aastaid tegeleb RMK Põlula kalakasvatuskeskus. 

Keskkonnaameti veeosakonna juhataja Triin Mägi sõnul on Kotka paisu likvideerimine oluline etapp Valgejõe hea seisundi saavutamisel. „Paisutuseta veekogu on looduse ja kalavarude seisukohast parim variant. Valgejõe seisund on veemajanduskava kohaselt hinnatud halvaks ning oluliseks mõjutavaks teguriks on seejuures Kotka pais. Paisud jagavad vooluveekogu isoleeritud lõikudeks ja takistavad kalade ja muu elustiku liikumist sobivatesse kudemis-, toitumis- ja elupaikadesse. Seetõttu kalastiku liigiline koosseis ja arvukus väheneb ning vaesub. Kui paisutus likvideeritakse, saavad kalad taas Kotka paisust ülesvoolu jäävatele kudealadele liikuda ning kalastiku seisund Valgejões saab hakata paranema,“ selgitas Mägi.

Sander Sandbergi sõnul teeb RMK kõik selleks, et lammutamine toimuks võimalikult kiiresti. „Kui selgub, et vajalik on tellida tööprojekt, siis ei toimu lammutamine siiski kohe, sest projekteerimisele võib ajaliselt kuluda kuus kuni üheksa kuud,” lisas ta. „Valgejõel Kotka paisu täielik avamine on kindlasti üks oodatuim tegevus lähiaastatel nii harrastuskalameestele kui selles piirkonnas tegutsevatele kutselistele kaluritele.” 

Lammutusplaan näeb ette paisutuse täieliku mahavõtmise, betoonkonstruktsioonide eemaldamise ning kaldakindlustuste rajamise. Tööde eesmärk on taastada Valgejõe looduslik seisund, parandada jõe hüdromorfoloogiat ning avada kaladele ligikaudu 20 kilomeetrit ajaloolisi elupaikasid ja kudealasid.

Töid kaasrahastatakse Euroopa Liidu LIFE programmi projektist „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis (LIFE-SIP AdaptEST)“.