LIFE BaltActHaz
Balti riikide tegevused ohtlike ainete reostuse vähendamisel Läänemeres ("Baltic actions for reduction of pollution of the Baltic Sea from priority hazardous substances"), LIFE07 ENV/EE/000122.
Partnerid
Eesti partnerid:
- Balti Keskkonnafoorum - Eesto
- OÜ Hendrikson & KO
- Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
- AS Hanza Tarkon
- AS Estko
- AS Eskaro
Läti partnerid:
- Balti Keskkonnafoorum - Läti
- Läti Veeökoloogia Instituut
- Läti Riiklik Keskkonnateenistus
- SIA Tenax
- KVADRO, Ltd.
Leedu partnerid:
- Balti Keskkonnafoorum - Leedu
- Leedu Keskkonnakaitse Amet
- Klaipeda Regionaalne Keskkonnateenistus
- Šiauliai Regionaalne Keskkonnateenistus
- AB "Siulas"
- AB “Vakarų laivų gamykla” (VLG)
Taust
2008. aastal jõustas Euroopa Liit (EL) uued direktiivid, mis kehtestasid liikmesriikidele kohustuse esitada aruandeid prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete esinemise ja nende kontsentratsioonide kohta veekeskkonnas. Siiski ei ole piisavalt teavet vee raamdirektiivis (VRD) määratletud ohtlike ainete esinemise kohta Balti riikide pinnavees ja nende päritolu allikate kohta. Balti riikide pinnavees ja heitvees esinevate ohtlike ainete seiret ega ka nende päritolu uuringuid ei olnud varem tehtud. Tööstusettevõtetel ja riiklikel ametiasutustel puudub tegelik ülevaade, kui palju ohtlikke aineid jõuab turule toorainetes või segudes, kui suur osa nimetatud ainetest tekib tööstusprotsessides või tootmises ning kust ohtlikud ained meie vetesse pääsevad. Sellises olukorras ei ole pikemas perspektiivis võimalik teha asjakohaseid otsuseid – kuni ohtlike kemikaalide kasutamise ja keskkonda heitmise kohta ei ole kogutud piisavalt usaldusväärseid andmeid. Eesti, Läti ja Leedu üldsuse arusaam ohtlike ainete päritolust ja mõjust oli piiratud ning seetõttu ebapiisav ametivõimudelt ja tööstusettevõtetelt tõsiseltvõetavate meetmete nõudmiseks.
Eesmärgid
- Uurida valitud ohtlike ainete esinemist Eesti, Läti ja Leedu veekeskkonnas.
- Uurida selliste ohtlike ainete võimalikke päritoluallikaid.
- Esitada riiklikele ametiasutustele ettepanekuid ohtlike ainete vähendamise võimalike strateegiate ja tulevikus rakendatavate vee järelevalveprogrammide väljatöötamiseks.
- Tõhustada keskkonnalubade süsteemi.
- Parandada kemikaalijuhtimist ettevõtetes (ainete tuvastamine, kasutamine ja asendamine).
- Suurendada Balti riikide sidusrühmade teadlikkust ja edendada nende koostööd.
Tegevused
- Uurida kokku 130 ohtlikku ainet, mis kuuluvad 12 ainerühma (alküülfenoolid ja nende etoksülaadid, tinaorgaanilised ühendid, polübroomitud difenüüleetrid, lühi- ja keskmise ahelaga klooritud parafiinid, ftalaadid, polüaromaatsed süsivesinikud, lenduvad orgaanilised ühendid, pestitsiidid, raskmetallid, perfluoroühendid).
- Proovide võtmine pinnaveest ja põhjasetetest ning Eestis ja Lätis asuvate reoveepuhastusjaamade heitveest ja reoveesetetest.
- Läänemerre jõudmise allikate uurimiseks võetakse Eestis, Lätis ja Leedus analüüse mitmesugustel tööstusaladel tekkivast heitveest ning teatud liiki ettevõtetes, sealhulgas pesumajades ja autopesulates, tekkivast heitveest, prügilate filtraatidest ja elamupiirkondade reoveest.
- Ohtlikke ainete kaardistamine tootmisettevõtte tasandil ning loetelude põhjal partnerettevõtetes ohtlike ainete tuvastamine ning koostöös asjatundjatega asendusmeetmete koostamine.
- Kõigi sidusrühmade kaasamine keskkonnalubade täiustamise protsessi.
- Balti riikide innustamine muutma oma õigusakte ning algatama riiklike ametiasutuste ja ettevõtete teadmiste ja võimekuse edendamise protsesse.
Tulemused
Pinnavee uuringud näitasid, et kolme Balti riigi veekeskkonnas on hulganisti ohtlikke aineid. Balti riikides leiti nii pinnaveest kui ka põhjasetetest tinaorgaanilisi ühendeid, ftalaate, alküülfenoole ja nende etoksülaate ning polübroomitud difenüüleetreid. Ent enamiku uuritud ainete puhul ei avastatud keskkonna kvaliteedistandardite rikkumisi – lubatud piirkoguseid oli ületatud vaid mõnel juhul.
Ohtlike ainete päritolu uuring näitas, et Balti riikides emiteerivad selliseid aineid kõige tõenäolisemalt metallitöötlus- ja galvaanikatehased, ehitusmaterjalitootjad, puidu- ja tselluloositehased ning kemikaali-, tekstiili- ja plastitööstused. Märkimisväärne osa saastest pärines autopesulate ja pesumajade heitmetest, majapidamiste heitveest ning tööstuspiirkondade ja laevatehaste äravooludest ja leketest.
Projekti raames tuvastati seoses majapidamistest tuleva ohtlike ainete saastega vajadus korraldada avalik teavituskampaania ohtlike ainete kasutamisest toodetes ning nende mõjust inimeste tervisele ja keskkonnale.
Koostöö partnerettevõtetega näitas, et ettevõtte tasandil vajatakse nii keemiliste ainete arvestust kui ka ohtlike ainete alaseid täiendavaid teadmisi ja koolitusi. Koostööprotsess võimaldas meil näidata, et selline tehniline meede nagu ohtlike ainete asendamine tootmisprotsessides ja toodetes on rakendatav ilma oluliste investeerimiskuludeta.
Kõnealuse projekti keskkonnalubade süsteemi uuring näitas, et keskkonnaload ei kehtesta ettevõtetele mõistliku ohtlike ainete haldamise korra jaoks selgesõnalisi nõudeid. Miks? Sest ettevõtetes kasutatavate ainete koostisosade ja segude koostisosade kohta ei ole täpset teavet!
Erinevate sidusrühmade (tööstusettevõtete, ministeeriumide, inspektsioonide ja lubasid väljastavate ametkondade) kokkuviimine koolituste kaudu oli väga edukas. See näitas, et kõigi osapoolte mitteametlik suhtlus on väga vajalik ja aitab algatada dialoogi ühtlustatud lähenemiseks ohtlike ainete haldamise ja kontrollimise täiustamisele ettevõtetes ja keskkonnas.