LIFE-SIP WetEST

LIFE SIP WetESTiga soovitakse ümber kujundada Lääne-Eesti vesikonna juhtimissüsteem ning võtta kasutusele uudseid meetodeid ja lahendusi kava elluviimisel. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava sisaldab 854 erinevat meedet, millest 105 viiakse ellu LIFE SIP WetESTi raames. Lisaks on projekti käigus plaanis uurida praktikaid, mis on ennast tõestanud veemajandamisel teistes ELi riikides, kuid mida ei ole seni Eestis katsetatud. Juhtimise arenguhüpe loob eeldused süsteemseks muutuseks laiemalt ja on vajalik vesikondade majandamisega seotud väljakutsete adresseerimiseks kogu Eestis. 

1. PROJEKTI JUHTIMINE JA KOORDINATSIOON: Tööpakett tagab projekti tervikliku juhtimise ja koordineerimine kogu projekti kestvuse vältel, ning projekti tegevuste õigeaegse elluviimise ja planeeritud eesmärkide täitmise, kindlustab sujuva infovahetuse partnerite vahel ning toetab partnereid sisemiste protsesside korraldamisel, teeb järelevalvet projekti eelarve, tegevuste edenemise ja tulemuste üle, korraldab ja koordineerib projekti avalikustamistegevusi, korraldab juhtkomisjoni tööd ning esitab rahastajale nõutud aruanded.

2. VESIKONNA MAJANDAMISE JUHTIMISMUDELI UUENDAMINE: Uuendatakse veemajanduskava juhtimismudelit, et tagada meie vete hea seisund. Eesmärk on muuta veemajanduskava toimivaks ning viia ellu muutused, mis puhastavad ja taastavad meie veekogud.

Milliseid tegevusi selleks tehakse?

• Veemajanduskava juhtimismudeli uuendamine rakendamise hõlbustamiseks
• Digitöövahendi loomiseks ärianalüüsi koostamine
• Juhtimismudel piloteerimine
• Digitöövahendi arendus, testimine ja kasutusse võtmine
• Juhtimismudeli piloteerimine koos digitöövahendiga
• Tegevustesse panustavad: Keskkonnaamet, Tallinna Ülikool, Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda ning Maa- ja Ruumiamet.

3. LISARESSURSI KAASAMINE JA UUTE MEETMETE VÄLJATÖÖTAMINE: Tööpaketi eesmärk on veemajanduskava finantsvahendite puudujäägi analüüs, rahastusvõimaluste kaardistamine ja rahastuse leidmine.

4. SEIRE OPTIMEERIMINE JA AUTOMATISEERITUD MEETODITE RAKENDAMINE: 

Plaanitud tegevused:

• seiresüsteemi hetkeolukorra kaardistamine ja seiretöögrupi moodustamine;
• EstModeli arendus, sh veekogumitele avalduva koormuse hindamise võimekuse arendamine;
• kaugseire (automaatpoid järvedel ja sateliidiseire), mille tulemused hakkavad andma täiendavat teavet lisaks kohapealsele seirele;
• põhjaliku seireraamistiku väljatöötamine veemajanduskavade tõhususe hindamiseks (Metoodika hindamaks veemajanduskavade tõhusust);
• veeseire teabesüsteemi sidumine digitaalse VMK platvormiga (luuakse sama projektiga, TPs2), mille eesmärk on, et toimuks pidev infovahetus seiretulemuste ja VMK töölaua vahel, kuhu hakkab veemajanduskavade asjakohane info kokku jooksma;
• veeseiresüsteemi uuendamine – kogu seirepoliitikasse süsteemsuse loomine (analüüsitakse seiresüsteemi ja töötatakse välja uus raamistik);
• õppereisid ja kontaktvõrgustiku loomine.

Tegevustesse panustavad Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Kliimaministeerium, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Taltech, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Maaelu Teadmuskeskus, SA Keskkonnaõiguse Keskus.

5. PÕLLUMAJANDUSE HAJUKOORMUSE VÄHENDAMINE JA VEEKAITSEMEETMETE RAKENDAMINE PILOOTVALGALADEL: Veekeskkonda säästvate sekkumiste piloteerimine põllumajanduses.

6. VALGALADE ÖKOLOOGILIST SEISUNDIT TOETAVATE MAAPARANDUSPRAKTIKATE EDENDAMINE: Eesmärk on parandada Lääne-Eesti vooluveekogude seisundeid, mis paiknevad põllu- ja metsamajandusmaa maaparandussüsteemide läheduses või on osa sellest. Tarvis on leida uusi toimivaid praktikaid, et maaparandushoiutööde tegemine oleks väiksema mõjuga veekogude seisundile sh elustikule. 

Selleks katsetatakse neljal vooluveekogul (Võnnu oja koos Arumetsa peakraaviga, Rannamõisa jõgi, Rägina jõgi, Vihterpalu jõgi Piirsalu jõest suudmeni) ja nende valgalal veekeskkonda säästvaid maaparandushoiutööde tehnilisi lahendusi ja uurime nende efektiivsust.  

• Esmalt kaardistatakse lähteolukorra (vee- ja elustikuseire, ökosüsteemiteenuste hindamine, maakasutus). 
• Kavandatakse sobilikud meetmed, kaasates elustikueksperte. 
• Viiakse uutmoodi hoiutööde lahendused ja keskkonnakaitserajatised ellu. 
• Peale ehitustegevusi seiratakse taas, et hinnata meetmete tõhusust veeseisundile ja elustikule. 

Maaparandussüsteemide ja veekaitse eesmärkide vahel tuleb leida tasakaal, et põllu ja metsamaad saaksid piisavalt kuivendatud, aga samal ajal ei halvendaks maaparandushoiutööd eesvooludeks olevate veekogumite seisundit ega takistaks veekogumitele seatud eesmärkide saavutamist. Selleks töötatakse välja tulemusnäitajad, et saada paremat arusaamist tehniliste lahenduste (keskkonnakaitserajatised jm meetmed) kohtspetsiifilisest tõhususest nii vee- kui ka elustikunäitajate parendamisel. Kaastakse eksperte ja koolitatakse maaparandushoiuga seotud osapooli era- ja avalikust sektorist, valmivad juhendmaterjalid ning võimalused õigusraamistiku paremaks tegemiseks. 

Tegevusi viivad ellu Maa- ja Ruumiamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus, kes maaharijate kõrval teevad suuremas mahus maaparandushoiutöid Eestis ja teiselt poolt seire, uurimise ja kaitsmisega seotud organisatsioonid: Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Keskkonnaagentuur, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Keskkonnaamet, Kliimaministeerium ja  SA Keskkonnaõiguse Keskus. Kaasatud on ka seotud maaomanikud sh põllumajandustootjaid, maaparandussüsteemide projekteerijad ja ehitajad. 

7. MADALATE JÄRVEDE, LAGUUNIDE JA LAHTEDE TERVENDAMISTEGEVUSTE LAIENDAMINE: Tervendusmeetmete rakendamine Haapsalu Tagalaht ja Harku järve näitel.

8. OHTLIKE SAASTEAINETE OHJAMINE: Tegeletakse ohtlike saasteainete veekeskkonda kandumise ja leviku piiramisega, elavhõbeda (Hg) heidete piiramisega ning kaitstakse põhjavett saasteainete eest.

Ohtlike saasteainete veekeskkonda kandumise ja leviku piiramisega on plaaninud järgmisi tegevusi:

• jäätmekäitluskohtadega seotud ohtlike saasteainete allikate- ja leviku kaardistamine Pärnu jõe valgalal;
• Tallinna, Paide, Pärnu ja Viljandi sademevette sattuvate ohtlike saasteainete väljaselgitamine;
• ohtlike saasteainete leviku ja koormuste hindamist toetava tööriista loomine keskkonnaametnikele;
• keskkonnalubades ohtlikele saasteainetele sätestatud tingimuste ajakohastamine.

Elavhõbeda (Hg) heidete piiramisega seotud tegevused:

• veekeskkonna halba seisundit põhjustavate Hg allikate ja levikuteede kaardistamine ning Hg koormuse hindamine;
• Hg heidete vähendamiseks meetmete välja töötamine;
• Keskkonnalubades Hg-le sätestatud tingimuste ajakohastamine;
• Veepoliitika raamdirektiivi (VRD) seisundihinnangute jaoks Hg põhjasetete piirnormi väljatöötamine.

Põhjavee kvaliteedi kaitsega seotud tegevused:

• põhjavee halba kvaliteeti põhjustavate saasteainete leviku põhjuste väljaselgitamine uuringutega üheksas põhjaveekogumis (Hiiumaal, Saaremaal, Matsalus, Pärnus, Kihnus, Männiku-Pelgurannas, Pranglil ja Lääne-Eestis);
• 45 seirepuurkaevu korrastamine saasteainete põhjavette sattumise vältimiseks, sh kasutuseta puurkaevude ja -aukude tamponeerimine.

9. PEAMISTE SIHTRÜHMADE VEE-ALASE TEADLIKKUSE TÕSTMINE: Tõstetakse peamiste sihtrühmade teadlikkust ja pädevust veekeskkonnaga seotud teemadel, mis on otsustava tähtsusega hoiakute kujundamisel ning keskkonnasõbralikumate valikute tegemisel. Järgmise üheksa aasta jooksul viiakse ellu mitmeid tegevusi, mis toetavad seda eesmärki:

• Avaldatakse artikleid ja koostatakse juhendmaterjale, et tuua esile veega seotud keskkonnaprobleeme ja lahendusvõimalusi.
• Korraldatakse sihtrühmapõhiseid sündmusi, sh koolitusi, infopäevi ja loodushariduslikke matku.
• Viiakse läbi 10 talgupäeva, millesse kaasatakse kokku vähemalt 250 osalejat.
• Edendatakse vabatahtlikel vaatlustel põhinevat veekogude seireprogrammi Veestik.info, mis võimaldab igaühel sisestada vaatlusi ning panustada nii veekogude kaitsmisse kui ka keskkonnaprobleemide ennetamisse.
• Korraldatakse häkatone ja ideesprinte, et leida nutikaid lahendusi vee ja keskkonnaalastele väljakutsetele.
• Toodetakse vee-teemalisi ekspertsaateid ja viiakse läbi teavitustegevusi koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga (ERR).

Kõigi nimetatud tegevuste kaudu soovitakse suurendada Eesti elanike teadlikkust veeressursside olulisusest ning edendada arusaama, et puhas vesi on hinnaline ja kaitsmist vääriv ressurss. 

10. PROJEKTI KESTLIKKUS, TULEMUSTE KORDAMINE JA KASUTAMINE: Tööpaketi eesmärk on, et WetEST projekti tulemused võetakse kasutusele ja loodud lahendused juurduvad nii Lääne-Eesti vesikonnas kui väljaspool seda. Samuti tagatakse projekti jätkusuutlikkus ja otsitakse võimalusi rahvusvahelisteks koostööprojektideks.

• Koolitatakse erinevatel seminaridel üle 500 eksperdi maaparanduse, vesiviljeluse, põllumajanduse, põhjavee, geotermiliste süsteemide ning muudes veekogude seisundiga seotud valdkondades; 
• Soodustatakse tulemite kasutuselevõttu satelliidipoliitikas ning vesikonna majandamisega seotud valdkondades (maakorraldus, jäätmekäitlus, maapiirkondade areng); 
• Analüüsitakse ja lahendatakse ennetavalt tulevikuriske vesikonna majandamises; 
• Viiakse tulemused erinevatel valitsemistasanditel poliitikakujundajateni; 
• Tulemuste pärandi talletamiseks tehakse süsteemset andmehaldust ning tulemuste kokkuvõtteid; 
• Jagatakse tulemusi Ukraina partneritega ning luuakse koostööprojekte mõlema riigi veekogude seisundi parandamiseks.