CEESEN-BENDER
Building intErventions in vulNerable Districts against Energy poverty, LIFE22-CET-CEESEN-BENDER/101120994
Partnerid
CEESEN-BENDER-i projekti juhib Horvaatia Kestliku Arengu Disaini Ühing.
Lisaks Tartu Ülikoolile osalevad projektis Tartu Regiooni Energiaagentuur, Sloveenia kohalik energiaagentuur Spodnje Podravje, Rumeenia kohalik energiaagentuur Alba, Saksamaa Kliimaliit, Horvaatiaenergiaagentuur Medjimurje, Poola energiaagentuur Mazoviia, Rumeenia Alba Iulia kohalik omavalitsus ning Kesk- ja Ida-Euroopa säästva energeetika võrgustik CEESEN.
Projekti koostööpartnerid on Marysin Wawerski korteriühistu Poolas, kinnisvarahaldusfirmad Euroland ja GP Stanorad Horvaatias ja Eesti Korteriühistute Liit.
Taust
Hoonete energiatarbimine moodustab kogu Euroopa energiatarbimisest tänapäeval ligi 40%. Seetõttu on Euroopa Liit seadnud keskmesse elanikud, kel on suurem risk sattuda energiavaesusesse, ning otsustanud arendada nende hoonete renoveerimise strateegiaid. Sealjuures peab energiavaesuse lahendamine olema sotsiaalselt õiglane ja kaasav.
Eesmärgid
CEESEN-BENDERi peamine eesmärk on suurendada ja toetada haavatavaid koduomanikke ja üürnikke, kes elavad nõukogudeaegsetes mitme korteriga majades viies Kesk- ja Ida-Euroopa riigis: Horvaatia, Sloveenia, Eesti, Poola ja Rumeenia. Projekt aitab neid läbi renoveerimisprotsessi, selgitades välja peamised takistused ja luues usaldusväärsed tugiteenused, mis hõlmavad koduomanikke, nende ühendusi ja hoonete haldajaid.
Tegevused
Tartu Ülikool koordineerib projektis tööpaketti, mille eesmärk on analüüsida, kuidas takistavad hoonete renoveerimist keerulised õigusaktid ja korrad, majanduslikud tegurid ja praktiliste oskuste puudumine. Lisaks tehakse juba renoveeritud ja veel renoveerimata hoonetes elavate elanike seas uuring, kus palutakse osaleda ka 500 Tartu elanikul. Küsitluses soovitakse saada teavet nii energiatarbimise ja sellega seotud vajaduste kohta kui ka energiavaesuse all kannatavate elanike ja elamispindade kohta.
Samuti töötab Skytte instituut välja ja testib digitaalse tööriista prototüüpi, millega tehakse projektis osalevates riikides kindlaks prioriteetsed renoveerimist vajavad hooned. Tööriist kasutab avalikke sotsiaal-majanduslikke andmeid, mille abil koostatakse eri riikides kokku 150 hoone andmete põhjal ülevaade kõige väiksema energiatõhususe ja suurima energiaostuvõimetusega hoonetest. Eestis tehakse taoline ülevaade Annelinna ja Karlova linnaosade hoonete põhjal.
Tulemused
Projekti kaasatakse koduomanikke, korteriühistuid, hoonehaldureid ja üürileandjaid. Vähemalt 3500 neist saavad läbida koolituse õiguslike, rahaliste, tehniliste ja muude renoveerimisega seotud tegurite kohta. Projektiga seotud partnerid loovad viie testpiirkonna jaoks 30 hoonepõhist ja ligi 1500 korteriga seotud teekaarti, milles täpsustavad renoveerimise tehnilisi üksikasju. Samuti moodustatakse ja koolitatakse 30 energiaeksperdiga võrgustikku, kes hakkab sihtrühmi nõustama. Projekti käigus pannakse paika ka ettepanekud õigusnõuete muutmiseks, mis aitaks vähendada renoveerimisprojektide ajakulu ja maksumust.