SAMBAH
Läänemere pringli staatiline akustiline seire ("Static Acoustic Monitoring of the Baltic Sea Harbour porpoise"), LIFE08 NAT/S/000261.
Partnerid
Projektil oli kümme partnerit Rootsist, Soomets, Poolast ja Taanist. Projekti peakoordinaator oli Rootsist Kolmardens Djurpark AB. Eestist osales projektis Pro Mare MTÜ.
Taust
Läänemere pringli olukorda jälgitakse mitme rahvusvahelise direktiivi, määruse ja lepinguga. Elupaikade direktiivis on Euroopa Komisjon loetlenud liigid, mille kaitseks on vaja luua loodusalasid ning kes vajavad ranget kaitset. Nõukogu direktiiv 812/2004 puudutab delfiinide ja pringlite kaaspüüki. Selle direktiivi järgi on Läänemeres keelatud kasutada lõhepüügil triivvõrke, mõnes seisevvõrkude piirkonnas tuleb kasutada akustilise tõkestamise seadmeid (pingereid) ning mujal on kohustuslik kalalaevale kaaspüügi vaatleja kaasa võtmine. Kõik riigid ei täida siiski kaitsealade loomise ja seire kohutusi Läänemeres ning kalanduses kohustuslikke pringereid ja vaatlejaid kasutab väga väike osa kogu kalandusest.
Teadaolevad ohud pringlitele on kaaspüük, suur kogus mürgiseid ja püsivaid kahjulikke aineid meres, veealusest mürast tulenev häirimine ning saakloomade vähenemine. Pringlid jäävad peamiselt suuresilmalistesse nakkevõrkudesse, millega püütakse turska või lõhet. Kalurite poolt kaotatud nn. kummitusvõrgud võivad olla märkimisväärse mõjuga. Kaaspüügi täpne suurus Läänemeres ei ole küll teada, kuid populatsiooni väiksuse tõttu kujutavad isegi mõned kaaspüügid aastas märkimisväärset ohtu pringlite populatsioonile.
Kuna pringel on tippkiskja, toitudes rasvasest kalast, akumuleeruvad nende kehadesse suures koguses keskkonna saasteained. On teada, et mürgised ja püsivad kahjulikud ained võivad mõjuda negatiivselt viljakusele, immuunsüsteemile ja hormonaalsele tasakaalule. Läänemere tippkiskjate PCB ja DDT tasemed langevad, samal ajal kui uute mürgiste ainete, nagu leegiaeglustite ja glaseerainete kogused on kasvamas. Mürgise glaseeraine PFOS osas on leitud, et selle tase on üks kõrgemaid Euroopa mereimetajate seas.
Pringlite ellujäämine sõltub täielikult nende kuulmisest. See teeb nad eriti tundlikuks veealuse müra suhtes. Meres on keskmine müratase pidevalt tõusnud pärast seda, kui kasutusele võeti mootori jõul liikuvad laevad. Läänemeri on üks suurema laevaliiklusega piirkond maailmas ning mootori ja kavitatsiooni müra ja sonariseadmete kasutamine on pringlitele potentsiaalselt kahjulikud. Lisaks, avamere rajatiste, näiteks tuuleparkide rajamisel, võib olla suur mõju pringlitele. Vaiade rammimisel tekkiv müra on näidanud, et pringlite tihedus 20 km kaugusel langeb. Pikemad uuringud on näidanud, et pringlite arvukus rajatise lähedal taastub 10 aasta jooksul ainult umbes 11−29%.
Eesmärgid
Projekti eesmärgiks oli tuvastada pringlite liikumine ja elupaigakasutus kogu Läänemere alal.
Tegevused
Projekt hõlmas kõiki Läänemere-äärseid riike ning selle peamine eesmärk oli tagada Läänemere pringli kaitse. Kuna pringlid kasutavad orienteerumiseks ning toidu leidmiseks ja suhtlemiseks kajalokatsiooni, on akustiliselt võimalik nende olemasolu kindlaks teha. Kuigi kahe isendi eristamine on keeruline, sest kõik pringlid teevad ühesugust häält, kasutati SAMBAH projekti raames kahe aasta jooksul (mai 2011−mai 2013) kogu projektalalt Läänemeres registreeritud 300 häälitsust, et hinnata pringlite arvukust ja levikut Läänemeres. Projekti käigus identifitseeriti pringlite levila, elupaiga eelistused ning piirkonnad, kus on suurem risk, et võib tekkida konflikt inimeste tegevusega.
Tulemused
SAMBAH projekt parandas oluliselt meie teadmisi Läänemere pringlist. Me teame nüüd, et neil on Läänemeres kindel sesoonne levikumuster. Poegimise ja paaritumise ajal juunist augustini, saab kindlat vahet teha lõuna Kattegati ja Belti väinade populatsiooni ning Läänemere populatsiooni vahel. Sel ajal on suurem osa Läänemere populatsioonist kogunenud lõuna Gotlandi ranniku madalikele. Talvisel ajal taandub Belti väinade populatsioon lääne poole ning Läänemere populatsioon levib üle kogu Läänemere, arvatavasti on põhjuseks toiduotsingud. On leitud ka märke olulistest talvitusaladest Poola rannikul ning Läti ja Leedu vetes. Selline teadmine populatsioonide erinevast käitumisest on kindel tõend, et Läänemere-üleselt on olemas mitu erinevat ja eraldatud sigimisrühma. Läänemere pringlite arvukuseks hinnatakse umbes 450 isendit. Projekti lõpparuandega saab lähemalt tutvuda SIIN!