Teeme selgeks: miks on tarvis Eesti jõgedel paise lammutada?
Miks on paise tarvis lammutada ja millise muutuse toob see kaasa ökosüsteemile, räägib Sander Sandberg, kes on RMK vee-elustiku spetsialist ning LIFE-SIP AdaptEST projekti partner.
Miks on paise tarvis lammutada ja millise muutuse toob see kaasa ökosüsteemile, räägib Sander Sandberg, kes on RMK vee-elustiku spetsialist ning LIFE-SIP AdaptEST projekti partner.
Eestima Looduse Fond korraldab 2. veebruaril 2024 konverentsi, kus räägitakse üheskoos ekspertide ja teadlastega aktuaalsematel mere ja sooga seotud teemadel. Konverentsi korraldamist toetatakse projektist LIFE-SIP AdaptEST.
Kõige rikkalikuma noosi lõhesid sai sügisel Pärnu jõgi – sinna lasti üle 190 000 samasuvise lõhe. Valgejõkke läks üle 8000 ja Purtse jõkke üle 12 000 kalakese.
Keskkonnaagentuur on koostanud küsimustiku, mille eesmärk on hinnata Eesti ühiskonna teadlikkust äärmuslike ilmanähtuste ja kliimamuutuste osas.
Selle aasta alguses startinud projekt LIFE-SIP AdaptEST on seadnud missiooniks uuendada Eesti tuleviku kliimaprognoose ning leida mitmele Eesti piirkonnale lahendused muutuvate ilmastikutingimustega paremaks toimetulekuks.
2032. aastaks investeeritakse Eesti elurikkuse püsimiseks ja ökosüsteemide säilimiseks kokku 18,8 miljonit eurot. Üle kogu Eesti viiakse ellu mitmeid tegevusi, mis aitavad meie keskkonnal ja inimestel kliimamuutustega kohaneda.