Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingutulemused

Looduskaitse

LIFE to alvars

Kontakt:
Keskkonnaamet
Kestus:
09/2014 - 09/2019
Lõppenud
Eelarve:
3 725 865.00€

"Elu alvaritele" ehk Eesti loopealsete karjamaade taastamine (Restoration of Estonian alvar grasslands, LIFE13NAT/EE/000082).

Taust

Loopealsed e. alvarid (lood, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Poollooduslike koosluste ehk pärandkoosluste teke ning püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Loopealsete puhul on peamiseks inimtegevuseks karjatamine. Heas seisukorras loopealsete rohustu on madalakasvuline, väheproduktiivne ja mitmekesine, koosnedes peamiselt lubjalembestest ja ekstreemseid kasvutingimusi taluvatest taimeliikidest. Enamasti kasvavad  looaladel üksi või rühmiti kadakad. Sealjuures ei tohiks kadakate katvus olla suurem kui 30%. Loopealsed on soontaimede arvu poolest puisniitude järel Eesti liigirikkaimad kooslused. Alates 1930ndatest aastatest ja läbi nõukogude aja on loopealsete  karjatamine oluliselt vähenenud, mis on kaasa toonud nende kinnikasvamise põõsaste (põhiliselt kadakate) ja puudega (enamasti mändidega). Selleks, et loopealsele omane liigirikkus säiliks, tuleb kinnikasvanud loopealselt eemaldada männid ning  kadakate katvust vähendada ning alal karjatada loomi.

Eesmärgid

Projekti eesmärgiks oli taastada  2500 hektari suurusel alal veel säilinud loopealseid Saaremaal, Muhus, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal ja rajada alade edasiseks karjatamiseks vajalik taristu. Oluline osa projektist oli ka loopealse elupaiga väärtuste tutvustamine ning teadlikkuse tõstmine. 

Tulemused

Projekti „Elu alvaritele” peamised saavutused on järgmised:

  • Ligikaudu 600 eramaaomaniku kaasamine ja neilt nõusoleku saamine loopealsete taastamiseks ja hilisemaks karjatamiseks kaitsealusel eramaal.
  • Uudse mehhaniseeritud poollooduslike koosluste taastamise metoodika juurutamine kaitsealadel.
  • Ligikaudu 2500 hektari loopealsete looduskaitselise seisundi parandamine läbi puude ja põõsaste katvuse vähendamise ja optimaalsete valgustingimuste loomise.
  • Kasvutingimuste parandamine mitmetele kaitsealustele liikidele nagu soohiilakas (Liparis loeselii), kaunis kuldking (Cypripedium calceoulus), palukarukell (Pulsatilla pratensis), nõmme-tähniksinitiib (Maculinea arion), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius collurio) tagatuna tänu karjatamise taasalustamisele taastatud loopealsetel.
  • Karjatamistaristu (200 km elektrikarjuseid, 230 erinevat läbipääsu ja väravat, 25 teisaldatavat varjualust) ja -tarvikute (65 jootmistarvikukomplekti, 37 kogumisaiakomplekti jne) soetamine taastatud loopealsete hooldamise kestlikkuse tagamiseks.
  • 51 loopealseid ja projekti tegemisi tutvustavat unikaalset teabetahvlit 25 projektialal.
  • Laiema üldsuse, kohalike elanike, maaomanike, loomakasvatajate, taastamistööde teostajate, alade külastajate ja ametkondade paranenud teadlikkus loopealsete tähtsusest ja hooldamise vajadusest tänu seminaridele ja ekskurssioonidele, projekti infovoldikutele neljas keeles, projekti tutvustavale kahele püsinäitusele ja rohkem kui 100-le meediakajastusele nii kohalikus kui rahvusvahelises meedias.
  • Kohalike loomakasvatajate ellu kutsutud tulundusühistu loopealsetelt saadava loomse toodangu väärindamiseks, mis loodi projekti lisandväärtustega toodete töögrupi initsiatiivil.
  • Edukas sotisaalmeedia kampaania nii projekti kodulehel kui Facebookis (üle 370 pideva jälgija).
  • Paranenud koostöö ja üksteisemõistmine maaomanike, loomakasvatajate, looduskaitseametnike ja ekspertide vahel, mis saavutati tänu regulaarsetele kokkusaamistele, seminaridele ja ühistele välitöödele projektialadel.
  • Edukas koostöö mitme teise LIFE projektiga tänu aktiivsele suhtlusele ja pidevale kogemuste vahetusele.

Tunnustused

Projekt LIFE to alvars valiti 2018 aastal Natura 2000 Awardi sotsiaalmajandusliku mõju kategooria võitjaks.