Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingutulemused

Looduskaitse

LIFE Revives

Kontakt:
Mihkel Järveoja
Kestus:
09/2021 - 08/2027
Käimasolev
Eelarve:
15 855 293.00€

Soome, Rootsi ja Eesti ühisprojekt "Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine" ehk LIFE Revives ("Reviving freshwater pearl mussel populations and their habitats", LIFE20 NAT/FI/000611).

Projekti juhib Jyväskylä Ülikool. Tegevustesse on kaasatud 11 asutust kolmest riigist.

Projektipartnerid Eestis:

  • Riigimetsa Majandamise Keskus 
  • Tartu Ülikool

Taust

Eesti ainsa ebapärlikarbi asurkonna arvukus on langenud alla 10 000 isendi, mida loetakse liigi säilimisel kriitiliseks piiriks. Sigimine ühes Lahemaa rahvuspargi jões veel toimub, kuid noorjärgud ei ole suutnud elupaiga kehva seisundi tõttu 40 aasta jooksul enam ellu jääda. Ebapärlikarpide populatsioon on vananemas ja hääbumas.Ebapärlikarbi paljunemiseks on kriitilise tähtsusega ka kodujões elava meriforelli populatsiooni elujõulisus. Emaskarpidelt vabanenud ebapärlikarbi vastsed parasiteerivad 10-12 kuud noorforellide lõpustel, nad ei saa looduses forellideta hakkama. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi uuringute järgi on forellide arvukus jões piisav. Forellide lõpustelt vabanenud noorkarbid elavad kuni kuueaastaseks saamiseni jõe kruusasesse põhja kaevununa, kus neid ohustavad muuhulgas jõepõhja mudastumine ja halb veekvaliteet. Asurkonna päästmiseks tuleb vähendada setete kannet jõkke, sulgeda jõkke suubuvad maaparandustööde käigus tehtud kraavid ja ohjata kobraste tegevust.

Eesmärgid

Projekt on suunatud vooluveekogude elupaikade, valgalade ja puhvertsoonide taastamisele. Töid tehakse 32 Põhja- ja Lääne-Soome, 36 Põhja-Rootsi ja ühes Eesti jões. Kokku kasvatatakse ja lastakse loodusesse umbes 1,5 miljonit noort ebapärlikarpi. 12 jões luuakse noortele ebapärlikarpidele spetsiaalsed elupaigad, nn lasteaiad. 

Tegevused

Elupaiga taastamistööd

Elupaiga veerežiimi taastamiseks ja setete sissekande vähendamiseks teeb RMK ebapärlikarpide kodujõe valgala 2000 hektaril taastamistöid. Selleks kaardistab RMK kõik kuivendussüsteemid ja rajatised, mis võivad kahjustada ebapärlikarbi elupaiku. Võimalusel nende negatiivne mõju likvideeritakse. Lisaks tehakse settelõksude, voolusuunajate ja kivide paigaldamisega väiksemamahulisi elupaiga taastamistöid jões kokku 1,2 km ulatuses.

Ebapärlikarpide kasvatamine ja seire

Ebapärlikarbi asurkonna turgutamiseks kasvatatakse ja viiakse jõkke üle 5000 noore isendi. Paralleelselt ebapärlikarbi kodujõe looduslikkuse taastamisega kasvatatakse noori ebapärlikarpe RMK Põlula kalakasvanduse labori termostaadis plastkarpides ja nende kodujões kontrollitavates tingimustes - spetsiaalsetel plaatidel ning liiva ja kruusaga täidetud kastides.
Projekti esimesel ja viimasel aastal tehakse ebapärlikarpide loendus tema teadaolevas elupaigas, et hinnata asurkonna hetkeolukorda ja projekti tegevuste mõju sellele.

Taastamistööde ja elupaikade seire

Tartu Ülikool seirab ebapärlikarbi elupaiku ja jälgib taastamistööde mõju. Lähteuuringul kaardistatakse jõepõhi sonari abil või madalamates kohtades jões kahlates. Avatud osades uuritakse jõekaldaid drooniga. Seire käigus kogutud andmeid kasutatakse muu hulgas selleks, et leida kõige suurema potentsiaaliga lokaalsed taastamiskohad. Jõkke paigutatakse 8 jaama vee uuringuteks, et jälgida ebapärlikarbile olulisi vee parameetreid ja nende muutumist. Iga-aastaselt tehakse seiret forellide populatsiooni seisundi hindamiseks.

Inimeste kaasamine ja teadlikkuse tõstmine

Planeeritud ja tehtud tööde tutvustamiseks korraldatakse projekti ava- ja lõpuseminar. Tegevuste kontrollimiseks, suunamiseks ja tutvustamiseks moodustatakse nõuandev rühm ning korraldatakse koosolekuid huvirümade teadlikkuse tõstmiseks. Projekti tulemuste tutvustamiseks koostatakse videokokkuvõte ja kirjutatakse artikleid.

Projekti tegevused on kooskõlas Keskkonnaameti poolt kinnitatud ebapärlikarbi kaitse tegevuskavaga.

Koduleht