Kuigi armastame eestlastena pidada end looduseusku rahvaks, napib meil siiski teadmisi paljudel olulistel keskkonnaalastel teemadel. See omakorda võib põhjustada konflikte ning viia valede otsuste tegemiseni, mis pole pikemas perspektiivis kuigi jätkusuutlikud ega mõistlikud. Mil viisil võiks…
Looduses rändamisest on saanud eestlaste meelistegevus, eriti just koroonaviiruse pandeemiast tingitud piirangute ajal, mil suur osa vaba aja veetmise kohtadest on pidanud nakatumise hirmus uksed suletuks jätma.
Viimase paarikümne aasta jooksul on meid ümbritsev loodus ja muu keskkond teinud läbi suured muutused. Suuresti on need erinevad mõjutused olnud tingitud inimtegevusest, mis omakorda on olulisel määral mõjutanud meie planeedi kliimat. Just viimasest sõltub ka meie taime- ja loomapopulatsioonide…
Kuidas taastada minevikus kuivendatud soode veerežiimi või kaitsta maakonna ohustatud liikide asurkondi, kui finantsilisi vahendeid kohalikul tasemel napib? Üheks selliseks Euroopa otsetoetuseks on LIFE programm, mille abil on kohalikel omavalitsustel, riigiasutustel ja ettevõtjatel võimalus…
Eesti loodust kirjeldades armastatakse uhkustada meie metsarikkuse, aga ka rabade ja soodega. Kui veel 100 aastat tagasi katsid soostunud alad Eestimaa pinnast umbes 22% ehk veidi rohkem kui viiendiku, võib paljudele üllatuseks tulla, et tänaseks on sellest järel vaid üks neljandik – sood…
Toidu äraviskamine on jätkuvalt maailmas suur probleem, seda nii Eestis, laiemalt Euroopas ja kaugemalgi. Kuigi Eesti tarbijad ja ka toidutarneahela ettevõtted tekitavad võrreldes majanduslikult enam arenenud Euroopa riikidega suhteliselt vähem toidujäätmeid, tekkis 2015. aastal avaldatud…