Ohtlikke aineid leidub nii vannitoas kui köögis, nad lendlevad õhus ja peidavad end tolmus, nad on meie riietel, mööblis, kosmeetikas ja plastkarpides. Nad kogunevad meie organismi, voolavad vereringes, tekitavad tervisehäireid ja muudavad meie hormonaalset tasakaalu. Reoveega jõuavad nad tagasi…
Suur-konnakotka paare on Eestis loendatud 5–10, must-toonekurgi pisut rohkem — 40 paari. Täpsemaid arve on keeruline öelda. Miks nende linnuliikide olukord Eestis kiita ei ole, kuidas linnud rändavad ning millist tehnikat kasutatakse nende jälgimiseks — sellest kõnelesime EAGLELIFE projektijuhi…
Metsatulekahjudega meenuvad esmajoones suured põlengud Austraalias, Californias ja Venemaal. Kuid ka Eesti metsades on tuli teinud palju laastamistööd. Rohkem uudiseid metsatulekahjudest kuuleme kevadel ja suvel, samas praegugi tasuks lehti põletades ning aeda koristades olla ettevaatlik.…
LIFE programm annab võimaluse ja vahendid midagi Eesti keskkonna heaks ära teha nii, et see ka reaalselt olulist mõju avaldaks ehk lahendused peavad arvestama meid ümbritseva keskkonnaga, pakkudes ka majanduslikku ja sotsiaalset mõju.
Erinevad uuringud ja prognoosid ennustavad, et järgmise 100 aasta jooksul muutuvad paduvihmad Eestis aina sagedasemaks ja tugevamaks, eriti suveperioodil. Need toovad kaasa üleujutusi, mis omakorda koormavad asulates üle vihmavee äravoolusüsteeme.
“Koormus sademeveesüsteemidele kasvab kõvasti.…
Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma on veendunud, et metsa aitaks kõige paremini kaitsta inimeste suhtumise muutumine.
Metsast võiks tema sõnul mõelda kui millestki, mis on saadud järeltulevatelt põlvedelt laenuks. Igapäevases looduskaitsetöös tunnetab ta paraku sagedamini…