LIFE IP CleanEST
LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele. ("Development of an integrated water management and its modern tools in Estonia - strategic choices for future"), LIFE17IPE/EE/000007.
Partnerid
Projekti juhtpartneriks on Kliimaministeerium. Projekti partnerid on Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Teaduskeskus AHHAA, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, The Rivers Trust ja Viru alamvesikonda jäävad kohalikud omavalitsused.
Eesmärgid
Projekti eesmärgiks on Ida-Viru veemajanduskava meetmeprogrammi rakendamine Viru alam-vesikonnas ning uue veemajanduskava koostamise toetamine perioodiks 2021-2027.
Projekti integreeritus seisneb erinevate valdkondade kaasamises projektis planeeritud tegevuste elluviimiseks.
Projekti tegevused on veemajanduskava meetmeprogrammist lähtuvad, kuid sisaldavad ka uuenduslikke tegevusi, seda eelkõige teiste valdkondade (põllumajandus, kaevandused, tööstus) kaasamise raames.
Tegevused
Projekti tegevused hõlmavad 40 veekogumit ja nende valgalasid, mis katavad 236 968 ha. Kavandatud meetmeid on rakendatud 38 vooluveekogumil (kogupikkus 574 km) ja kahel rannikuveekogumil (kogupindalaga 155 200 ha). LIFE IP CleanEST raames rakendatakse 37% Ida-Eesti veemajanduskavas kavandatud meetmetest. Saadud kogemusi kantakse üle teistesse piirkondadesse nii Eestis kui ka Euroopas.
Puhastatakse 1,5 km pikkuselt Erra jõe säng ja kaldad jääkreostusest
Töö on lõpetatud: Tööd tehti aastatel 2020 - 2023. Kokku puhastati 2,35 km jõesängi. Tööde tulemusena eemaldati jõesängist 18 485 m3 reostunud pinnast, millest 1010 m3 töödeldi termodesorptsiooni meetodil ning üle jäänud 17 475 m3 pinnast ladestati tööstusjäätmete prügilasse. Jääkreostuse ohutustamisetööde käigus taastati 5,10 ha maa-ala. Tegevused on lõpetatud.
Erra jõe pigilaikude paksus jääb peamiselt vahemikku 0,1-0,3 m, kohati kuni 0,5 m. Eeldatav pigilaikude maht on 14 700 m3. Nn pigi esineb Erra jõe kallastel nii puhta kihina kui ka segunenult pinnasega. Pigilaigud ja pinnasega segunenud pigi eemaldatakse ekskavaatoriga koorimise teel ja veetakse käitlemiskohta. Peale reostunud muda, pinnase ning pigilaikude eemaldamist teostatakse heakorratööd. Puhastatud alad tasandatakse ning jõelised elupaigad taastatakse. Tegevus mõjutab positiivselt kolme mitteheas seisundis olevat pinnaveekogumit.
Erra jõgi on Purtse jõe lisajõgi pikkusega 21 km. Erra jõe valgala pindala on 97,4 km2, veekogu tüüp on tugevasti muudetud veekogu. Veekogu on avalikus kasutuses. Jõe suudmealal on Uhaku karstiala ja Uhaku karstiala allikad. Alamjooksu karstialal on maapealne äravool ainult suurveeperioodidel. Miinimumperioodil on jõgi veevaene ka ülalpool karstiala.
Erra jõe laiaulatuslikum reostamine sai alguse ajast, kui alustati põlevkivi kaevandamist ja töötlemist ning jätkus terve Nõukogude Liidu eksisteerimise aja. Jõgedesse juhiti puhastamata kujul kaevanduste ja keemiatööstuse heitveed koos suletud kaevanduste väljavooludega ning jõe põhja settis bituumenilaadne aine. Sellest tulenevalt on Erra jõe põhjasetted reostunud süsivesinikega (naftasaadused ja PAH-id) ja kallastel on suured tahkestunud bituumenilaadsete jääkide väljad (nn „pigiväljad“). Projekti valitud lõigus on reostus kõige intensiivsem, samuti paikneb antud lõik Natura 2000 alal.
Põhjaveekogumi saastamise lõpetamine Kohta-Nõmmel
Kohtla-Nõmme endise rehvide remonditehase territooriumilt eemaldatakse umbes 1200 t õliseguseid jäätmeid ja saastunud pinnast. Peatatakse 1 põhjaveekogumi edasine saastamine.
Tööd lõpetatud: Jääkreostuse ohutustamistööde käigus 2020. a. selgus, et reostus ulatub ka varasemalt piiritletud reostunud pinnasega alalt väljapoole. Selle täpne ulatus pole teada ning vajab tulevikus välja selgitamist täiendava reostusuuringuga. Aluspõhja lubjakivides esines samuti reostust, mis lubjakivi lõhedest kaeviku põhja välja kiildus. Kuna projekti käigus likvideeriti jääkreostuse kese (mahutite hoiustamisala ja selle ümbrus), siis on eeldused loodud, et ka lubjakivi lõhedes oleva reostuse kontsentratsioon võiks ajajooksul lahjeneda. 2020. a. reostuse likvideerimistöödega eemaldati reostuse kese, mis jäi endiste mahutite alale ja nende ümbrusesse. Pärast pinnase eemaldamist tekkinud kaeviku ida- ja kagu külg kaeti 1 m paksuse savikihiga, et takistada ida- ja kagu poolt reostuse tagasikandumist kaevikusse. Ka kaeviku põhi kaeti savika moreenikihiga, et takistada lubjakivi lõhedest välja kiilduva reostuse tagasikandumist kaevikusse. Kokku eemaldati 100 tonni vedelaid ohtlikke jäätmeid ja 13 040 m3 reostunud pinnast. Tehti kaeviku tagasitäide tööstusmaa normile vastava pinnasega.
Jõeliste elupaikade kudealade taastamine
Taastatakse lõheliste kudemisalasid ning taastatakse 10–15 jõelist elupaika kogupikkusega 10 km. 10 aasta vältel taasasustatakse regulaarselt lõhe ja meriforelli noorjärke taastatud elupaikadega jõelõikudesse, et luua isetaastuv lõheliste asurkond.
Uurimuslike meetmete rakendamine
Rakendatakse Soolikaoja tervendamise uurimuslikud meetmed. Tuvastatakse uuringuga Soolikaoja reostuskoormus ja survetegurid, töötatakse välja reostuse vähendamise meetmed. Soolikaoja on 7,5 km ulatuses tugevasti muudetud halvas ökoloogilises seisundis veekogum. Soolikaoja valgala on 122,1 km2.
Paisu likvideerimine või kalapääsu rajamine
Likvideeritakse pais või rajatakse kalapääs vähemalt 6 kaladele ületamatul paisul. Käiakse läbi kõik piirkonda jäävad paisud ning valitakse välja 14 paisu, mis asuvad suurima potentsiaaliga jõgedel. Tellitakse tööprojektid 6-8 objektile. Hilisemas etapis hinnatakse kalapääsude efektiivsust.
Saastunud pinnase tervendamine Pahnimäel
Pahnimäe jääkreostusobjektil tehakse teostatavus-katse saastunud pinnase in situ tervendamiseks. 340 m3 puhastatakse maa sees ilma välja kaevamiseta ning tegevuse käigus tuvastatakse sobiv tehnoloogia, ajakava ning maksumus kogu objekti puhastamiseks. Pahnimäe jääkreostusobjektilt on reostuskolle eemaldatud, kuid pinnas on hetkel jätkuvalt ulatuslikult reostunud.
Veemajanduskavas ettenähtud uuringute teostamine
Teostatakse veemajanduskavas ettenähtud uuringud veekogude saastekoormuste ja saasteallikate väljaselgitamiseks ning edasiste meetmete kindlaksmääramiseks Eru-Käsmu lahe, Narva-Kunda lahe rannikuvete ning Kiviõli karjääriga seotud veekogude (Rausvere jõgi, Ojamaa jõgi, Sookraav, Hiiesoo peakraav) seisundite parandamiseks.
Veemajanduskava töölaua arendamine
Veemajanduskava töölauale arendatakse LIFE IP CleanEST raames juurde veemajanduskava põhjavee meetmeprogramm: lisatakse ruumilisse infopäringusse ka põhjaveekogumid ja detailne põhjavee kaitstuse kaart. Ruumiline infopäring võimaldab edaspidi kuvada ühest kaardirakendusest VMK-de mõistes olulise informatsiooni, et aidata kõikidel meetmete eest vastutajatel näha olukorda valgalal kompleksselt. Mudeliga seotud töölaud võimaldab veespetsialistil teha andmeanalüüsi ja toetab tõenduspõhiste otsuste kiiremat langetamist.
LIFE IP tegevuste raames aitavad LIFE projekti ekspertide töörühmad valminud rakendusi projekti ülesannete lahendamise käigus täiendada ja mudeleid kalibreerida, kontrollides rakendusi ja mudeleid konkreetsete projekti tegevuste veemajandusprobleemide lahendamisel. Samuti koolitatakse VMK rakendajaid töölauakasutamisel praktiliste ülesannete lahendamisel, sh veekogumite seisundi hindamisel, meetmete kavandamisel ning meetmete tulemuslikkuse hindamisel.