LIFE IP CleanEST
LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele. ("Development of an integrated water management and its modern tools in Estonia - strategic choices for future"), LIFE17IPE/EE/000007.
Partnerid
Projekti juhtpartneriks on Keskkonnaministeerium. Projekti partnerid on Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Teaduskeskus AHHAA, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, The Rivers Trust ja Viru alamvesikonda jäävad kohalikud omavalitsused.
Eesmärgid
Projekti eesmärgiks on Ida-Viru veemajanduskava meetmeprogrammi rakendamine Viru alam-vesikonnas ning uue veemajanduskava koostamise toetamine perioodiks 2021-2027.
Projekti integreeritus seisneb erinevate valdkondade kaasamises projektis planeeritud tegevuste elluviimiseks.
Projekti tegevused on veemajanduskava meetmeprogrammist lähtuvad, kuid sisaldavad ka uuenduslikke tegevusi, seda eelkõige teiste valdkondade (põllumajandus, kaevandused, tööstus) kaasamise raames.
Tegevused
Projekti tegevused hõlmavad 40 veekogumit ja nende valgalasid, mis katavad 236 968 ha. Kavandatud meetmeid on rakendatud 38 vooluveekogumil (kogupikkus 574 km) ja kahel rannikuveekogumil (kogupindalaga 155 200 ha). LIFE IP CleanEST raames rakendatakse 37% Ida-Eesti veemajanduskavas kavandatud meetmetest. Saadud kogemusi kantakse üle teistesse piirkondadesse nii Eestis kui ka Euroopas.
- Puhastatakse 1,5 km pikkuselt Erra jõe säng ja kaldad jääkreostusest
Erra jõe pigilaikude paksus jääb peamiselt vahemikku 0,1-0,3 m, kohati kuni 0,5 m. Eeldatav pigilaikude maht on 14 700 m3. Nn pigi esineb Erra jõe kallastel nii puhta kihina kui ka segunenult pinnasega. Pigilaigud ja pinnasega segunenud pigi eemaldatakse ekskavaatoriga koorimise teel ja veetakse käitlemiskohta. Peale reostunud muda, pinnase ning pigilaikude eemaldamist teostatakse heakorratööd. Puhastatud alad tasandatakse ning jõelised elupaigad taastatakse. Tegevus mõjutab positiivselt kolme mitteheas seisundis olevat pinnaveekogumit.
Erra jõgi on Purtse jõe lisajõgi pikkusega 21 km. Erra jõe valgala pindala on 97,4 km2, veekogu tüüp on tugevasti muudetud veekogu. Veekogu on avalikus kasutuses. Jõe suudmealal on Uhaku karstiala ja Uhaku karstiala allikad. Alamjooksu karstialal on maapealne äravool ainult suurveeperioodidel. Miinimumperioodil on jõgi veevaene ka ülalpool karstiala.
Erra jõe laiaulatuslikum reostamine sai alguse ajast, kui alustati põlevkivi kaevandamist ja töötlemist ning jätkus terve Nõukogude Liidu eksisteerimise aja. Jõgedesse juhiti puhastamata kujul kaevanduste ja keemiatööstuse heitveed koos suletud kaevanduste väljavooludega ning jõe põhja settis bituumenilaadne aine. Sellest tulenevalt on Erra jõe põhjasetted reostunud süsivesinikega (naftasaadused ja PAH-id) ja kallastel on suured tahkestunud bituumenilaadsete jääkide väljad (nn „pigiväljad“). Projekti valitud lõigus on reostus kõige intensiivsem, samuti paikneb antud lõik Natura 2000 alal.
- Põhjaveekogumi saastamise lõpetamine Kohta-Nõmmel
Kohtla-Nõmme endise rehvide remonditehase territooriumilt eemaldatakse umbes 1200 t õliseguseid jäätmeid ja saastunud pinnast. Peatatakse 1 põhjaveekogumi edasine saastamine
- Jõeliste elupaikade kudealade taastamine
Taastatakse lõheliste kudemisalasid ning taastatakse 10–15 jõelist elupaika kogupikkusega 10 km. 10 aasta vältel taasasustatakse regulaarselt lõhe ja meriforelli noorjärke taastatud elupaikadega jõelõikudesse, et luua isetaastuv lõheliste asurkond.
- Uurimuslike meetmete rakendamine
Rakendatakse Soolikaoja tervendamise uurimuslikud meetmed. Tuvastatakse uuringuga Soolikaoja reostuskoormus ja survetegurid, töötatakse välja reostuse vähendamise meetmed. Soolikaoja on 7,5 km ulatuses tugevasti muudetud halvas ökoloogilises seisundis veekogum. Soolikaoja valgala on 122,1 km2.
- Paisu likvideerimine või kalapääsu rajamine
Likvideeritakse pais või rajatakse kalapääs vähemalt 6 kaladele ületamatul paisul. Käiakse läbi kõik piirkonda jäävad paisud ning valitakse välja 14 paisu, mis asuvad suurima potentsiaaliga jõgedel. Tellitakse tööprojektid 6-8 objektile. Hilisemas etapis hinnatakse kalapääsude efektiivsust.
- Saastunud pinnase tervendamine Pahnimäel
Pahnimäe jääkreostusobjektil tehakse teostatavus-katse saastunud pinnase in situ tervendamiseks. 340 m3 puhastatakse maa sees ilma välja kaevamiseta ning tegevuse käigus tuvastatakse sobiv tehnoloogia, ajakava ning maksumus kogu objekti puhastamiseks. Pahnimäe jääkreostusobjektilt on reostuskolle eemaldatud, kuid pinnas on hetkel jätkuvalt ulatuslikult reostunud.
- Veemajanduskavas ettenähtud uuringute teostamine
Teostatakse veemajanduskavas ettenähtud uuringud veekogude saastekoormuste ja saasteallikate väljaselgitamiseks ning edasiste meetmete kindlaksmääramiseks Eru-Käsmu lahe, Narva-Kunda lahe rannikuvete ning Kiviõli karjääriga seotud veekogude (Rausvere jõgi, Ojamaa jõgi, Sookraav, Hiiesoo peakraav) seisundite parandamiseks.
- VeeVeebi arendamine
Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009-2014 programmi “Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine” raames realiseeriti 2014–2017 Eesti Keskkonnauuringute Keskuses projekt „Mudelite süsteemi ja töövahendi loomine mere ja maismaa pinnavete integreeritud haldamiseks”, mille raames loodi ka VeeVeebi keskkond.
VeeVeebi töölauale arendatakse LIFE IP CleanEST raames juurde veemajanduskava põhjavee meetmeprogramm: lisatakse ruumilisse infopäringusse ka põhjaveekogumid ja detailne põhjavee kaitstuse kaart. Ruumiline infopäring võimaldab edaspidi kuvada ühest kaardirakendusest VMK-de mõistes olulise informatsiooni, et aidata kõikidel meetmete eest vastutajatel näha olukorda valgalal kompleksselt. Mudeliga seotud VeeVeebi töölaud võimaldab veespetsialistil teha andmeanalüüsi ja toetab tõenduspõhiste otsuste kiiremat langetamist.
LIFE IP tegevuste raames aitavad LIFE projekti ekspertide töörühmad VeeVeebi valminud rakendusi projekti ülesannete lahendamise käigus täiendada ja mudeleid kalibreerida, kontrollides rakendusi ja mudeleid konkreetsete projekti tegevuste veemajandusprobleemide lahendamisel. Samuti koolitatakse VMK rakendajaid VeeVeebi kasutamisel praktiliste ülesannete lahendamisel, sh veekogumite seisundi hindamisel, meetmete kavandamisel ning meetmete tulemuslikkuse hindamisel.