LIFE-IP ForEst&FarmLand

Rohunditerikkad metsad. Autor: Arne Ader

Eesmärk

LIFE-IP projekt “Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks” (LIFE18 IPE/EE/000007) leiab aset aastatel 2020-2029 ja selle eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit.

Tegevused:

Metsad

Rohunditerikkad metsad. Autor: Arne Ader

Märgade ja kuivade metsade kaitse korraldamiseks koostatakse tegevuskava ja taastatakse 3500 ha märgade metsade elupaiku ning 500 ha kuivade metsade elupaiku.

Erilist tähelepanu pööratakse eramaadel asuvatele metsadele – koguni kolmandik Eesti Natura 2000 aladest asub eramaal, mistõttu on sealne majandustegevus piiratud. Erametsaomanikel on võimalik taotleda toetusi saamata jäänud tulu kompenseerimiseks, kuid praegune toetusskeem on ajale jalgu jäänud ning projekti üks eesmärke on kaasata erametsaomanikke ja neid ühendavaid organisatsioone toetuste kaasajastamise protsessi ja anda metsaomanikele aktiivsem roll looduskaitseliste tegevuste kavandamiseks ja läbiviimiseks.

Lisaks ostetakse erametsaomanikelt u. 500 ha looduskaitseliselt eriti väärtuslikku metsa, et jätta need majandustegevusest täiesti puutumata.

Poollooduslikud kooslused

Roostunud rannaniit. Autor: Riinu Rannap  

Poollooduslike koosluste kaitsekava uuendatakse ning taastatakse 1000 ha erinevaid poollooduslikke kooslusi, sh 20 rannaniitu. Samuti ajakohastatakse praegust toetussüsteemi, mis peaks senisest enam motiveerima maaomanikke taastama ja hooldama poollooduslikke kooslusi.

Põllumaade loodusväärtused

Koostöös põllumeestega testivad ja hindavad Tartu ülikooli ja Eesti Ornitoloogiaühingu teadlased uusi lahendusi, et muuta põllumajandus loodushoidlikumaks. Uuringud keskenduvad põllulindudele ja erinevatele putukaliikidele, kes on kahjurite looduslikud vaenlased. Saadud andmete põhjal tehakse ettepanekud põllumajanduse toetusskeemide muutmiseks.

Liigid

Metsis. Autor: Arne Ader

Metsade ja poollooduslike koosluste kaitse ja ka põllumaade loodushoidlikuma majandamise üks eesmärke on seal elavate liikide kaitse. Lindudest olgu nimetatud öösorr, must-toonekurg, metsis, rukkirääk, niidurüdi; kahepaiksetest mudakonn ja kõre; taimedest kuld-käoking, palu-karukell ja paljud teised.

Lisaks on ette nähtud mitmetele liigirühmadele suunatud tegevusi.

Elupaikade seisundit, eriti põllumaadel, saab hinnata tolmeldajate rohkuse kaudu. Intensiivne põllumajandus, pestitsiidide kasutamine, keskkonnasaaste ja kliimamuutused vähendavad tolmeldajate arvukust ja liigirikkust nii Eestis kui ka kogu maailmas. Projekti käigus koostatakse teaduspõhine Eesti konteksti sobiv tegevuskava, mis on aluseks ülioluliste liikide kaitsmiseks.

Mudakonnatiigi taastamine. Autor: Voldemar Rannap    

Eeskätt mudakonna ja harivesiliku, aga ka teiste kahepaiksete elutingimuste parandamiseks taastatakse 100 paljunemiseks sobivat veekogu. 

Võõrliigid on elupaikade kadumise ja killustatuse järel suuruselt teine oht looduslikule mitmekesisusele. Võõrliikide tõrjumiseks töötab projekt välja uued tõhusad meetodid ja pöörab tähelepanu võõrliikide leviku piiramise seisukohalt üliolulisele ennetustööle. Maaomanikud kaasatakse projekti tegevustesse, neid teavitatakse võõrliikide ohtlikkusest ja neile tutvustatakse võõrliikide tõrjumise uusi võtteid.

Keskkonnateadlikkus

Loodushuvilisi ootab ees hulk seminare, õppepäevi ja loodustalguid. Pildi autor: Kaidi Tingas

Põllumajanduse ja metsanduse intensiivistumine ning looduskeskkonna halvenemine on aktiviseerinud paljusid huvigruppe ning toonud keskkonnatemaatika meie igapäevasesse diskussiooni. Samas on keskkonnateemade puhul palju vastandumist, usaldamatust, erinevatest väärtushinnangutest tulenevaid konflikte ja lihtsalt ebapiisavat koostööd kodanikuühiskonna ja riigi vahel.   

Sellest tulenevalt on projekti eesmärk suurendada nii kodanike, kogukondade kui ka omavalitsuste kaasatust loodushoidu, edendada igamehe looduskaitset ja otsida ühisosa probleemide lahendamiseks. Selleks korraldatakse huvilistele seminare, õppepäevi, loodustalguid jm.

Ülioluline on anda keskkonnakaitsjatele võimalus/oskus senisest jõulisemalt oma sõnumit ühiskondlikesse debattidesse tuua. Koostöös eri sidusrühmadega (riigiasutused, teadlased, eksperdid, vabaühendused jne) on plaanis korraldada temaatilisi mõttekodasid, et leida arutelude käigus konsensuslike lahendusi looduskaitsealastele väljakutsetele. Arutelude tulemused vormistatakse ettepanekute, juhiste vm materjalina konkreetsete probleemide lahendamiseks.

Looduskaitse juhtimis- ja infosüsteem

Praeguses eluslooduse infosüsteemis (EELIS www.eelis.ee) on vaid osa sellest teabest, mis on vajalik looduskaitsetööde plaanimiseks ja läbiviimiseks. Andmed on killustatud eri ametiasutuste vahel, üldpilt looduskaitsetegevusest puudub.

Projekti käigus töötatakse välja uus infosüsteem, mis peaks koondama kõik vajalikud andmed ja muutuma universaalseks tööriistaks looduskaitsetööde koordineerimisel ja haldamisel.

Arvestades eri kogukondade ja avalikkuse järjest kasvavat huvi looduskaitse vastu, on oluline teha osa süsteemist kättesaadavaks ka laiemale avalikkusele.

Partnerid

Projektis osaleb 10 partnerit riigi-ja erasektorist ning teadusasutustest: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Maaeluministeerium, RMK, Tartu ülikool, Eesti Ornitoloogiaühing, Erametsaliit, Erametsakeskus, Tallinna ülikool ning IT-lahendustega toetav Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnoloogiakeskus KEMIT.

Maksumus

Projekti kogumaksumus on 19 561 784 eurot, millest EL LIFE´i programm annab 11 611 434 eurot.

Kontakt

Voldemar Rannap, projektijuht, e-mail: voldemar.rannap@envir.ee

Kaidi Tingas, kommunikatsioonijuht, e-mail: kaidi.tingas@envir.ee