Mida oleme senini LIFE AdaptEST projekti raames korda saatnud?

Tööpaketis nr 2 alustati 2023. aastal üheksa tegevusega viieteistkümnest:

• Tartu Ülikool ja Eestimaa Looduse Fond teostasid elupaikade ja liikide inventuure, kaugseiret ning hüdroloogilisi mõõtmisi, et koguda andmeid sooelupaikade taastamise tehniliste projektide koostamiseks. Esimeseks projektialaks on Kirna piirkonna soometsad ning koostöös RMK-ga valmib projekt 2024. aastal.
• MTÜ Lynxland ja Eesti Maaülikool tegelevad Alam-Pedja luhaniitude hooldamise tõhustamise ja luhaheina kasutusvõimaluste uuringuga. Esimese tegevuse raames on läbi viidud hange niitmistehnika ja laaduri soetamiseks. Hetkel toimub veel parve hankemenetlus, millega kavandatakse vedada heinapalle Emajõel. Alustatud on ka parve sildumiskoha ja laoplatsi rajamise menetlustega. Eesti Maaülikool kogus suvel erinevaid luhaheina niite proove kaheksal proovitükil ning valmistab niidet ette (kuivatab, jahvatab) biokeemiliseks analüüsiks.
• Tartu Jahindusklubi on alustanud väikekiskjate ja kopra ohjamiskava koostamisega. 17.10.23 toimus erinevate huvigruppide kohtumine.
• Loodushoiu Keskus alustas kalastiku uuringutega ja korraldas suvel esimese õppelaagri Palupõhja looduskoolis 25 huvilisele. 
• Keskkonnaamet koostab 2023. aasta lõpuks Alam-Pedja niitude hooldamiskava ning alustab 2024. aasta alguses Alam-Pedja kaitsekorralduskava koostamisega.
• 02.02.2024 (rahvusvaheline märgalade päev) toimub Tallinnas konverents, mida korraldab Eestimaa Looduse Fond.

Kolmanda tööpaketi eesmärk on tagada pinna- ja põhjaveekogumite hea seisund muutuvas kliimas. Käesoleva ajani on ellu viidud järgnevaid tegevusi:

Põhja- ja pinnavee andmete inventeerimine ja analüüs:

• Tegevuse 3.1 raames toimus põhja- ja pinnavee andmete inventeerimine ja analüüs, mis on hetkel pooleli. Lõpetatud tegevustest saab välja tuua: meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete koondamine ja analüüs (nt põhja- ja pinnavee tase, äravool, temperatuur, sademed jne); hüdromeetriajaamade valglate parameetrid (alustades maakattest, topograafiast kuni hüdrogeoloogiliste näitajateni); andmed antropogeensete koormusallikate ja survetegurite  kohta (pinnavee kasutus, karjäärivee ärajuhtimine, kaevandusvee ärajuhtimine, maapinnalähedase põhjavee kasutamine). 
• Tegevuse 3.1 tulemused olid sisendiks tegevusele 3.2-le, mille lõpptulemuseks on Eesti veekogumite kliimatundlikkuse kaardistamine. Esialgse analüüsi käigus selgus, et Eesti väikejõgede (F<1000 km2) valglad jagunevad oma omadustelt neljaks klastriks (joonis 1). Rajoneering põhines nii valglaid iseloomustavate meteoroloogiliste, hüdroloogiliste, geoloogiliste, maakatte kui ka inimtegevust iseloomustavate tegurite (nt veevõtt) statistilisel analüüsil. Eesti valglad jagunevad:

1. Lääne-Eesti madaliku tüüpi valglad
2. Ülemineku ehk platoo tüüpi valglad
3. Pandivere tüüpi valglad
4. Lõuna-Eesti tüüpi valglad

Joonis 1. Eesti valglate jagunemine nelja klastrisse (Koit et al. 2023).

Pilootalade valimine:

Lähtuvalt ülesande T3.2 läbiviidud Eesti valglate esialgsest rajoneerinust valiti ülesande T.3.3 raames välja 5 pilootala (joonis 2). Pilootaladena valiti välja 4 jõge ja järv. Pilootaladeks on:

1. Piirsalu jõgi, mis asub Vihterpalu jõe valglas ning esindab Lääne-Eesti madaliku klastrit.
2. Redu oja, mis asub Keila jõe valglas ning esindab ülemineku ehk platoojõgede klastrit.
3. Sõmeru jõgi, mis asub Selja jõe valglas ning esindab Pandivere klastrit.
4. Piigaste oja, mis asub Ahja jõe valglas ning esindab Lõuna-Eesti klastrit.
5. Uljaste järv

Pilootalade valimisel lähtuti sellest, et esindatud oleksid kõik T.3.2 tekkinud klastrid ning oleks olemas esmane arusaam, kuidas valgla pinna- ja põhjavee suhted toimivad ehk aladel oleks läbi viidud varasemaid uuringuid. Kõiki valitud pilootalasid on varasemalt uuritud (kaasa arvatud varasemate LIFE projektide raames). Lisaks oli üheks eelduseks see, et alad oleksid piisavalt väiksed, et seal saaks läbi viia detailse hüdroloogilise ja hüdrogeoloogilise seire.

Joonis 2. Pilootalade paiknemine Eesti kaardil.

Pilootalade külastamine:

08.11.2023. aasta seisuga on külastatud Piirsalu, Redu, Piigaste, Uljaste ja Sõmeru pilootalad. Pilootalade külastamise käigus tutvutakse seni olemasoleva seirevõrguga ning tehakse kindlaks kas, kuidas ja milliste seadmetega olemasolevat seirevõrku täiendada.

Tegevused 2023. aasta lõpus:

1. Füüsikalis-keemiliste (FÜKE) näitajate koondamine ning analüüs. Teha kindlaks hüdrokeemilise pidevseire asukohad ning olemasolevate andmete aegridade pikkused. Koondada kokku pilootalade ning mõne spetsiifilise valgla FÜKE näitajad ning neid analüüsida. FÜKE näitajate eelduslik aegrea pikkus 1992-2023 (üksikutel juhtudel ka pikem, nt Keila jões näitajaid ka 1982. aastast).
2. Põhjavee andmete koondamine ja analüüs. Koondada kokku pilootalade põhjavee andmed (veetasemed).
3. Pilootaladele puurkaevused rajamise hanke ettevalmistavad tegevused (hinnapakkumiste küsimine, et teha kindlaks rajatavate puurkaevude arv, kooskõlastuste võtmine, puurkaevu projektide koostamine, hankedokumentide koostamine). 

Neljanda tööpaketi tegevustega otsitakse võimalusi heitvee taaskasutuseks Ida-Virumaa põllumajanduses ja tööstuses:

• Põhiosa on seni tehtud heitvee taaskasutuse võimaluste hindamisel, vastav töö valmis 2023. aasta alguses. Töö käigus analüüsiti viie pilootala asulareoveepuhastite heitvett, et selgitada välja taaskasutusega seotud riskide olemus. Pilootalade riskihinnangute tulemused näitasid, et heitvee taaskasutamine vajab riskide maandamiseks täiendava puhastustehnoloogia kasutuselevõttu, mis eeldab täiendavaid investeeringuid. Antud lahendusega saavutatakse samas märkimisväärne puhta vee kokkuhoid. 
• Tähelepanu on pööratud tööstuse vajadustele ja suures osas Ida-Virumaa tööstuspiirkonnale. Kõige perspektiivikam on just taaskasutamine töötuses, kus kasutatakse tootmisvee jaoks pinnavett. Virumaal on suur probleem aastakümneid Vasavere/Kurtna järvistu veetasemetega. Piirkonda kasutatakse olme- ja tööstusvee allikatena. Projekti raames hinnatakse suletud karjääride vee kasutamist piikonna veekeskkonna stabiliseerimiseks. Lõppeesmärk on vee taaskasutusstrateegia, mis valmib aastal 2029. 
• Lisaks on tehtud tööd Viivikonna asendamisel Aidu aladega. Aidu suletud põlevkivikarjääri on planeeritud ujuvmattide paigaldus, mis on uurimisprojektiks vee puhastuse võimaluste hindamisel. Mattide paigaldus algab esialgsete plaanide kohaselt järgmisel aasta keskpaigas. 
• Partneritel on käimas hangete protsessid, lisaks tehakse taustauuringuid, et kevadel sisulisema tegevusega (ujuvmattide/õõtsiku rajamine) alustada. Samuti on Maaülikoolil plaanis jaanuaris sõita Rootsi, et arutada LIFE-SIP AdaptEST temaatikat Intterregi TransFarm seminaril. 
   

Tööpakett 5 eesmärgiks on tagada terved, kohanemisvõimelised ja mitmekesised metsad muutuvas kliimas:

• Eesti Erametsaliit ja Eesti Maaülikool on alustanud segapuistute näidisalade loomist. Praeguseks on leitud maatükid, kuhu näidisalad tulevad ning maaomanikega lepingud sõlmitud. Esimesel kahel maatükil on juba käimas aedade ehitus, et kaitsta tulevasi puistuid ulukite eest. Oluline on, et aiad saaks valmis enne istutusperioodi järgmisel kevadel. Sobivate maatükkide leidmine osutus oodatust keerulisemaks ning võttis aega, kuna olulisi parameetreid, mille need vastama pidid, oli mitmeid. Kõige olulisem muidugi maaomaniku huvi projektis kaasa lüüa, sealt edasi maatüki suurus ja asukoht ning loomulikult muld, sest iga muld ei sobi metsapuude kasvatamiseks. 
• Teine teema, mis on planeeritust rohkem aega ja vaeva võtnud, on metsapuu taimede hankimine. Taimede hange on kukkunud kaks korda järjest läbi, seega nüüd uuritakse otse taimekasvatajatelt nende poolt pakutavaid puuliike. Õnneks ei ole need tagasilöögid seadnud ohtu üldist projekti elluviimise ajakava. Loodetakse oma esialgse plaani järgi tegutseda ning 2024. aasta kevadel esimesed taimed oma viiele näidisalale maha istutada. Üldiselt on plaanis istutada 3 aastat järjest. Istutamise eelselt on vaja teha ka maapinna ettevalmistust ja järgselt kultuuride hooldust. 

Foto: Arpo Kullerkupp, Erametsaliit 

Kuues tööpakett kesksendub oma tegevustes muutuvas kliimas kalavarude jätkusuutlikkuse tagamisele:

1. Kalade rändetakistuste eemaldamine ja jõeliste elupaikade taastamine. Välja on valitud võimalikud 7 rändetakistust ning alustatud ettevalmistavate tegevustega – suhtlus huvigruppidega, kooskõlastused, load jne.
2. Ohustatud kalaliikide taasasustamine. 

• Siia varude taastamiseks on välja valitud kaks mereala - Soome laht ja Lääne-Eesti saarestiku meri (Väinameri). 18. oktoobril 2023. aastal asustati Soome lahte 3080 siia noorkala keskmise kaaluga 53,1 g. Asustatud kalad märgistati rasvauimede lõikamise teel. 
• RMK Põlula kalakasvatuses saab sel hooajal alustada kahe erineva piirkonna marja haudega ja ollakse valmis märgistamisprotseduurideks (otoliidi keemiline märgistamine ja rasvuime lõikamine).
• Tuleval aastal on plaanis forellitiikide rekonstrueerimine, et suurendada siia ja harjuse kasvatamise võimalusi Põlula kalakasvanduses. Harjuse kasvatamisega on plaanis alustada järgmisel aastal. Käimas on ettevalmistustööd (karantiinihoone ettevalmistamine ja töö kirjandusega).
• Haaslava kalakasvanduses toimub esimeste tõugja noorkalade väljapüük. Täpne arv selgub pärast püügi lõppemist. Tuhatkond noorkala asustati novembri alguses Pärnu jõkke, osa neist kasvatatakse ületalve.

Seitsmes tööpakett toimetab kahel rindel – uutele satelliitandmetele üleminek ja tuleohukaardi kaasajastamine:

• Tegutseme selle nimel, et saaksime Keskkonnaagentuuris kasutada EUMETSAT kolmanda põlvkonna (Meteosat Third Generation) satelliitandmeid ja tagada seeläbi elanikkonnale veelgi täpsemaid ilmaprognoose ja hoiatusi. Uued andmed on detailsemad ja parema kvaliteediga ning hakkavad laekuma sagedamini, kui praegused (Euroopa alale iga 2,5 minuti tagant). Tuleohukaardi kaasajastamise käigus võetakse kasutusele RITA projekti raames välja töötatud prototüüp, mille aluseks on Kanada mudeli FWI (Fire Weather Index). Kanada FWI tuleohuindeks annab võrreldes seni kasutatuga suurema ruumilise lahutusega pildi ja on tundlikum niiskuse varude tekkimise suhtes.
• Alustatud on EUMETCast Terrestrial vastuvõtusüsteemide uuendamise ja konfigureerimisega kolmanda põlvkonna (MTG) sateliitandmete vastuvõtmiseks. Keskkonnaagentuuris on katsetatud MTG testandmete vastuvõttu läbi suurte antennide ja need on siiani olnud edukad. 
• EUMETCast Terrestrial teenuse ümber organiseerimise käigus testitakse jätkuvalt erinevaid kanaleid kolmanda põlvkonna sateliitandmete vastuvõtuks. TER-3 kanal, mille kaudu hakkavad tulevikus MTG andmed jooksma, aktiveeriti septembris. MTG FCI (Flexible Combined Imager) testandmete vastuvõtt EUMETCast HVS-2 kanali ning EUMETCast Terrestrial TER-1 kanali kaudu, on edukalt vastu võetud oktoobris. Testandmeid on ka majasiseselt visualiseeritud erinevate RGB komposiitide näol. MSG – SEVIRI_natural-colour / MTG – FCI_true-colour

Parempoolne näide kujutab endast majasiseselt visualiseeritud MTG analoogi.

MSG Sandwich RGB / NOAA-20 VIIRS Sandwich RGB 

Seoses uue põlvkonna satelliitandmetele üleminekuga, on sel aastal osaletud mitmetel EUMETSAT MTG koolitustel:

• 17.05.2023 MTGUP - MTG User Preparedness Group (20)
• 31.05.2023 EUMETSAT short course: “Discovering MTG-I1 test data using the SIFT visualization tool”
• 11.07.2023 EUMETSAT short course: „Wildfire Monitoring with Next-Generation Satellites“, Eumetrain Event Week on MTG-I1)
• 13.07.2023 MTGUP - MTG User Preparedness Group (21)
• 25-29.09.2023 Eumetrain event Week on MTG-I. 
• 19.10.2023 MTGUP - MTG User Preparedness Group (22)
• Kõigil huvilistel on võimalik uue põlvkonna satelliitide kohta rohkem infot saada EUMETSATi poolt avaldatud tutvustavatest videotest Meteosat Third Generation explained - YouTube ja MTG - benefits of the new data - YouTube.

RITA prototüübi testimine ja juurutamine Keskkonnaagentuuris on kulgenud sujuvalt. KeMITi poolt on loodud koostööks vajalikud keskkonnad info dokumenteerimiseks ja vahetuseks (Confluence, Sharepont). Lisaks on KeMIT jaganud Gitlabi hoidla õigusi, et säilitada arendatud koodi ja skripte ühes keskkonnas. Ära on kirjeldatud ja dokumenteeritud praeguse tuleohukaardi toimimise struktuur ja lisatud on andmevoogude joonised (AS-IS). Esimesed sammud on tehtud uue tuleohukaardi lahenduse (TO-BE) projekteerimise ja dokumenteerimise osas. 

Tartu Ülikooli arendajad on jaganud oma tuge tutvustades ja selgitades RITA prototüübiga seonduvaid eeliseid ja kitsaskohti, teinud prototüübi koodid kättesaadavaks GiLab´i kaudu ning aidanud lahendada arendustöös tekkinud probleeme. 

Koostöö tulemusena on RITA prototüüp (Kanada FWI) kohandatud Keskkonnaagentuurile kättesaadavate lähteandmetega töötamiseks. Töövoog on enamasti konstrueeritud nii, et andmete olemasolul võiks olla see automaatne. Uue tuleohuindeksi testarvutustes kasutati ECMWF ja MetCoOP arhiivandmeid ning radari ja meteojaamade sajumõõdistusi. 

Esimese testperioodina kasutati ajavahemikku 13.07.2023 kuni 27.08.2023 ja FWI arvutus toimus 1x1 km võrgustikul. Arvutamisel saadi Kanada FWI indeksi väärtused kogu Eesti kohta ning ohtlikkuse klassid nii punkti kui ka asustusüksuste põhiselt. Üldistused tehti asustusüksuste aladel enim esineva klassi järgi ja lisatööna arvutati ka prognoosväljad. Esmaste järeldustena tõid arendajad välja kaks tähelepanekut: ECMWF ja MetCoOp  põhjal saadud FWI väärtused ja ohuklassid olid üksteisega heas vastavuses. Erinevused olid väikesed ja mittesüstemaatilised; erinevused FWI ja operatiivse tuleohukaardi vahel olid arvestatavad. Kanada FWI ohuklassid osutusid võrdlustes madalamateks.

Arendused jätkuvad ja palju on veel ära teha ka uue tuleohukaardi väljundi loomises. Selleks kaastakse nõupidamistesse lisaks Keskkonnaagentuuri sünoptikutele Päästeameti spetsialistid, et tulem oleks kõigile osapooltele võimalikult suure kasuteguriga.  

Käesoleva projekti tulemuste mõju hindamiseks viidi sügisel laiema üldsuse seas läbi uuring. Selleks valmistati küsitlus, mille eesmärgiks oli hinnata ühiskonna teadlikkust äärmuslike ilmanähtuste ja kliimamuutuste osas. Tulemused on plaanis avalikustada käesoleva aasta detsembrikuus.

Tööpaketi 8 „Kliimastsenaariumite uuendamine“ eesmärk on Eestit puudutavate kliimaprojektsioonide kaasajastamine aastaks 2027. Laiemalt hõlmab töö Eesti mineviku, oleviku ja tuleviku kliima analüüsi. Tulemuste tutvustamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks on planeeritud mitmeid teavitus- ja kommunikatsioonitegevusi erinevatele sihtgruppidele.
 
Tööpaketi olulisemaid tegevusi viivad ellu Tartu Ülikool (TÜ) ja Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ). TÜ teostab atmosfääri parameetrite analüüsi ning TTÜ kanda on mere parameetrite analüüs, milleks on juba valitud sobivad mudelid, meetodid ning muutujad. Nii atmosfääri kui mere parameetrite osas on alustatud ajalooliste andmete analüüsiga, ettevalmistamisel on tulevikuprojektsioonide arvutused. Täpsustatud on ka tööpaketiga seotud väljundeid, milleks on kaks teaduslikku raportit koos kokkuvõtetega ning kliimaandmestik. Järgnev temperatuuride joonis illustreerib projektsioonidega tegelemist. Tegemist on aasta ja sesooni keskmisega kuu miinimumidega ööpäeva minimaalsetest temperatuuridest CMIP6 andmetel, mis on saadud IPCC Climate Atlas andmebaasist. Read vastavad aasta ning sesooni keskmistele. Viimane veerg HIST näitab ajaloolist (1850-1900) keskmist. Esimesed 5 veergu näitavad erinevust ajaloolisest keskmisest perioodil, kui globaalne keskmine temperatuur on tõusnud võrreldes ajaloolise keskmisega GWL = 1, 1.5, 2, 3, 4 kraadi. GWL joonistel on valgete isojoontega toodud mudelitevahelised standardhälbed. Jooniselt on näha, et näiteks talvised ööpäeva minimaalsed temperatuurid on ida-Eestis olnud ajalooliselt -24..-26 kraadi,  globaalse temperatuuri tõus 4 kraadi võrra tõstaks seda 13..15 kraadi võrra standardhälbega 2.0 .. 2.8 kraadi.                 

Teavitustegevustest on sellel aastal toimunud veebikonverents „Ilma, kliima ja vee tulevik üle põlvkondade“, mis on saanud ligi 5000 vaatamist sotsiaalmeediakanalites. Konverents on seotud ülemaailmse meteoroloogiapäeva tähistamisega 23. märtsil ning selle korraldamine on plaanis ka järgmise aasta kevadel. 2024. aastal teemaks on Maailma meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) nimetanud „At the fontline of climate action“, et tuua tähelepanu kliimameetmete olulisusele. Ukku Habakukk foto märtsikuisel veebikonverentsil toimunud aruteluringist „Mis paneb noored muretsema“. Fotol on moderaator Valdo Jahilo ning Fridays for Future Eesti esindajad Merian Rööpson ja Brigitta Taling. 

Novembris toimus Aserbaidžaani ja Eesti ühiskomisjoni poolt algatatud kohtumine kogemuste vahetuseks kliima modelleerimise alal. Kohtumisel tutvustas Keskkonnaagentuuri nuõunik Kai Rosin oma ettekandes LIFEAdaptEst projekti tegevusi. Põhjalikuma ülevaate kliimaandmete analüüsi kogemusest tegi oma ettekandes Tartu Ülikooli atmosfääri kaugseire kaasprofessor Erko Jakobson.