Otsingutulemused

Kliima

LIFE-SIP AdaptEST

Kontakt:
Triin Kommer
+372 5690 5299
Kestus:
01/2023 - 03/2032
Käimasolev
Eelarve:
18 859 312.00€

LIFE integreeritud projekt „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia), LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566.

Partnerid

Projekti partnereid on kokku 17:

  • Kliimaministeerium - juhtpartner 
  • Keskkonnaamet – kaitseala valitseja
  • Keskkonnaagentuur – ilmahoiatuste arendamine ja kliimaprojektsioonide koostamine, vastutab andmete inventuuri ja koondamise eest, teostab hüdroloogilisis uuringuid.
  • Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogia Keskus – tagab IT-süsteemide toimimise ja arendamise. Vastutab projekti kodulehe arendamise ja uuendamise eest.
  • Eesti Keskkonnauuringute Keskus – heitvee taaskasutuspotentsiaali uuringu juhtimine.
  • Riigimetsa Majandamise Keskus – kaitseala korraldaja, kelle kohus on ellu viia Alam-Pedja kaitsekorralduskavas olevaid tegevusi. Korraldab paisude likvideerimist ja kaitsealuste kalaliikide asustamist. 
  • Eesti Loodusmuuseum – ohtlike ilmastikunähtuste näituse korraldaja.
  • Eesti Geoloogiateenistus - viib läbi pinna- ja põhjavee uuringuid ning koostab pilootaladele mudelid. Teostab kliimamuutustest mõjutatud veekogumite kaardistamist.
  • Tartu Ülikool – uuendab kliimaprojektsioone atmosfääri kohta; kaasajastab tuleohukaardi rakendust ning viib selle KAURi operatiivtöösse; uurib endiste kaevandusalade süsiniku sidumispotentsiaali; viib taastatavatel lammialadel läbi (drooni)seiret; püüab sugukalasid merisiia taastootmiseks. 
  • Eesti Maaülikool  – koostab Alam-Pedja luhaheina kasutusvõimaluste analüüsi, osaleb RMKle sugukalade püüdmises harjuse taastootmiseks, rajab geograafilised katsekultuurid, uurib heitvee taaskasutuspotentsiaali põllumajanduses.
  • TalTech – koostab mere kliimaprojektsioonid, lisaks kogub andmeid, uurib ja piloteerib heitvee taaskasutamise võimalusi energeetikas.
  • Tallinna Ülikool - viib läbi pinna- ja põhjavee uuringuid. Teostab kliimamuutustest mõjutatud veekogumite kaardistamist ning vastutab kohalike elanike kaasamise jaoks rakenduse väljatöötamise eest. 
  • Eestimaa Looduse Fond  – märgalade taastamine, Alam-Pedjal talgulaagrite korraldamine, kliimapärandi peatüki koostamine.  
  • Eesti Loodushoiu Keskus – vastutab Alam-Pedjal vanajõgede taastamise ja elupaikade taastamise eest. 
  • Eesti Erametsaliit – erinevate puuliikide kooskasvatamise võimaluste uurimine.
  • Tartu Jahindusklubi – Tartu piirkonna jahindusklubi, korraldab Alam-Pedja piirkonnas jahti pisikiskjatele.
  • MTÜ Lynxland – Alam-Pedja LKA hooldaja

Taust

"Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava" (KOHAK) üldeesmärk on suurendada Eesti riigi piirkondliku ja kohaliku tasandi valmisolekut ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjuga. Vastavalt prioriteetsete valdkondade jaotusele on arengukavas kaheksa alaeesmärki, mida toetavad KOHAK-i meetmed, mis on esitatud rakenduskavas koos tegevuste, tulemuste ja kuludega. Kohanemismeetmed on suunatud teadlikkuse ja vastupanuvõime suurendamisele ning ettevaatuspõhimõtte rakendamisele. 

Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 on seatud kaheksa alaeesmärki, millest viie rakendamist IP toetab: 

  1. Tervis ja päästevõimekus. 
  2. Maakasutus ja planeerimine, sh rannikualad, teised üleujutusriskiga alad, maalihke riskiga alad, maaparandus, linnad. 
  3. Looduskeskkond, sh bioloogiline mitmekesisus, maismaa ökosüsteemid, magevee ökosüsteemid ja -keskkond, mereökosüsteemid ja -keskkond, ökosüsteemiteenused. 
  4. Biomajandus, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus, turism, turbatootmine. 
  5. Ühiskond, teadlikkus ja koostöö, sh teadlikkus, haridus ja teadus, rahvusvahelised suhted ja koostöö. 

Eesmärgid

Projekti peamine eesmärk on suurendada erinevate ökosüsteemide vastupanuvõimet muutuvas kliimas, parandada ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks (ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide ajakohastamise kaudu) ning tagada sotsiaal-majanduslik positiivne mõju ressursside säästva kasutamise kaudu, kasutades selleks mitmeid häid tavasid, näidis- ja katseprojekte ning suutlikkuse suurendamise meetmeid.

Alameesmärgid:

  1. Liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisuse säilitamine: muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga.
  2. Eesti jaoks jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliste biomajanduse sektorite toetamine: metsandus, vesi ja kalandus on planeeritud kliimateadlikult. 
  3. Majandussektori toetamine kohanemisprotsessis, et teavitada neid kliimamuutustest tulenevatest riskidest ja võimalustest ning toetada ümberstruktureerimismeetmetega. 
  4. Ametiasutuste ja kodanike ettevalmistamine kliimamuutustega kaasnevate ohtude ja võimalustega toimetulekuks.

Tegevused

  • Alam-Pedja terviklik planeerimine

Tööpaketi eesmärk on leida kliima- ja ressursisõbralikud lahendused kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamiseks ning seeläbi ka parima võimekuse tagamiseks kliimamuutustega kohanemisel. Eesmärgi saavutamiseks on plaanis leida ja rakendada keskkonnasõbralikumad lahendused pool-looduslike koosluste hooldamiseks (karjatamine, sobivaimad hooldusrežiimid ja -võtted, biomassi transport ja komposteerimise) ning sealse biomassi kasutamiseks (EMÜ uurimistöö). Lisaks taastatakse ja parandatakse vee-elupaikasid ning vee-elustiku elutingimusi ning muudetakse looduslikumaks märgalade veerežiimi. Samuti tegeletakse väikekiskjate ja kopra asurkondade ohjamise ning võõrliikide (kähriku) eemaldamisega, eelnimetatud tegevuste tulemuslikkuse seirega ning tulemuste levitamisega. Tegevustesse kaasatakse talgulaagrite vahendusel ka vabatahtlikke, korraldatakse koolitusi ja seminar ning koondatakse infomaterjale. Projekti tulemustele tuginevat koostatakse kaitsealale ka uus kaitsekorralduskava järgnevaks 10-aastaseks perioodiks.

  • Kliimamuutustest mõjutatud veekogude kaardistamine ja meetmete väljatöötamine

Tööpaketi eesmärk on tagada pinna- ja põhjaveekogumite hea seisund muutuvas kliimas. Projekti raames kaardistatakse kliimamuutuste suhtes tundlikud veekogumid, arendatakse välja mudel ning töötatakse välja meetmed.

Projekt jaotub viieks tegevuseks:

  1. Riiklike andmete inventuur ja koondamine (veekasutuse andmed ning pinna- ja põhjavee andmed).
  2. Probleemsete veekogumite kaardistamine. Hinnatakse kliimamuutuste mõjude prognoose lokaalsel tasandil. Hinnatakse vee tarbimise muutusi. Töötatakse välja metoodika, mille käigus identifitseeritakse olulised tegurid ning tegurite osatähtsus ning mille tulemusel määratakse probleemsed alad.
  3. Eestile sobilike mudelite valimine ja arendamine. St. - arendatakse välja mudel, mis näitab pinna ja põhjavee koguseid ja vee voolu ühtse süsteemina ja mis võtavad arvesse kliimamuutuste prognoose. Seniste üldlevinud modelleerimispraktikate kitsaskohaks on olnud pinnavee ja põhjavee voolu koossimuleerimine. Probleemsetest aladest valitakse välja 5 pilootala, kus teostatakse kompleksseire ja koostatakse mudel/mudelid. Välja valitud alade mudelite tulemusi saab üle kanda teistele veekogumitele ja väljavalitud mudeleid saab koostada ka teistele veekogudele.
  4. Meetmete välja töötamine (veemajanduskavadesse ja KOHAK 2031+).
  5. Kohalike elanike kaasamine andmekorjesse. Arendatakse olemasolevat rakendust selliselt, et saaks kaasata pilootaladel kohalikke elanikke seiresse ja tõsta teadlikkust veekogude seisundist.
  • Vee taaskasutusstrateegia koostamine

Tööpaketi tegevuste eesmärgiks on välja selgitada sobivaid lahendusi heitvee taaskasutuseks. Tulenevalt Eesti eripäradest (meil vajab põllumaa sageli kuivendamist ning seetõttu ei saa veepuudust siin probleemina välja tuua) katsetatakse alternatiivseid lahendusi (nt, mikrovetikate kasvatamine loomasöödaks) heitvee taaskasutamiseks põllumajandussektoris. Tegevuse käigus võetakse täpsema vaatluse alla ka Ida-Virumaa probleemistik - joogivee varustuskindluse nõrkus ning surve keskkonnale. Pilootkatsete tulemusena pakutakse välja alternatiivseid lahendusi tööstusettevõttele heitvee taaskasutamiseks jahutusveena (nt Konsu järvele surve vähendamine) ning selgitatakse välja nii tehnilised võimalused kui ka sotsiaal-majanduslik perspektiiv Sirgala-Viivikonna alale tekkiva tehisjärve pinnavee kasutamiseks kas otseselt või kaudselt (Vasavere põhjavee varude toitmise abil) täiendava joogivee allikana, võttes samaaegselt arvesse ka tekkiva märgala CO2 sidumise potentsiaali. Töö tulemusena töötatakse välja meie tingimustesse sobivaim strateegia heitvee taaskasutamiseks.

  • Tervete, kohanemisvõimeliste ja mitmekesiste metsade tagamine muutuvas kliimas

Tööpaketi tegevused on jagatud kaheks:

  1. Geograafiliste katsekultuuride rajamine ning sega, sh. laialehiste ja vähem levinud metsapuuliikidega puistute näidisalade loomine. Geograafiliste katsekultuuride rajamine tähendab eelkõige ilmastikutingimustele ja haigustele vastupidavamate puude järglaste otsinguid ning ühtlasi ka uute, rajatavate puistute kiiremat kasvu ja kvaliteetsemat puitu. Eesti metsa uuendamisel kasutatakse valdavalt kodumaise päritoluga metsaistutusmaterjali. Samas ei ole teada väljastpoolt Eestit pärit istutusmaterjali päritolu tegelik mõju rajatavate puistute kasvuomadustele, sest olemasolevatest või olemas olnud geograafilistest katsekultuuridest saadud informatsioon on olnud väga lünklik. Katsealad rajatakse hariliku kuuse, arukase ja hariliku männi ning kolmele võõrpuuliigile. Päritolu piirkonnad, kust seemned (taimed) hangitakse, lepitakse kokku projekti esimese tegevusena. Katsetulemused võimaldavad hinnata, kas ja millisest päritolu piirkondadest pärit liike saaksid metsaomanikud metsa uuendamisel kasutada. 
  2. Teise tegevuse eesmärk on katsetada erinevate puuliikide koos kasvatamise võimalusi üle Eesti, panustades läbi selle metsa mitmekesisuse suurenemisse. Selleks rajatakse metsaomanikele ja metsa majandajatele näidisalad, et välja selgitada milliseid puuliike ja nende erinevaid kombinatsioone oleks majanduslikult mõttekas tulevikus kultiveerida, arvestades kliimamuutustega kaasnevat. Lisaks koostatakse metsaomanikele praktilised juhendmaterjalid.
  • Muutuvas kliimas kalavarude jätkusuutlikkuse tagamine

Tööpaketi tegevused on jagatud kaheks: inimtekkeliste rajatiste mõju likvideerimine prioriteetsetel jõgedel ning kaitsealuste liikide asustamine. 

NATURA aladel asuvatel lõheliste jõgedel likvideeritakse rändetakistused või ehitatakse kalapääsud vähemalt 10 objektil ning taastatakse 1000 m2 ulatuses kudepaiku. Tegemist on üle-euroopaliselt prioriteetse tegevusega ja lahendused leitakse ka avaliku huvi pakkuvatel objektidel. Kooskõlas harjuse kaitsekorralduskavaga (KTK) kasvatatakse ja asustatakse üle 90 000 harjuse noorkala (loodusdirektiiv V lisa, LKS III kaitsekategooria) ning üle 120 000 HELCOM-i poolt kliimamuutustele Läänemeres kõige tundlikumaks kalaliigiks nimetatud merisiia noorkala. Kooskõlas tõugja KTK-ga kasvatatakse ja asustatakse Põltsamaa, Pärnu ja Kasari jõkke üle 90 tuhande noorkala (LKS II kaitsekategooria, loodusdirektiiv II ja V lisa). Projektipartner EMÜ püüab RMK-le sugukalad harjuse taastootmiseks ning ümber asustab Loobu, Rannapungerja ja Kullavere jõkke vähemalt 540 noor- ja täiskasvanud kala. TÜ püüab RMK-le sugukalad merisiia taastootmiseks ja Eesti Loodushoiukeskus korraldab tõugja taastootmist.

  • Info-, seire- ning tugisüsteemide arendamine

Üldine eesmärk on luua vastutavate asutuste tarbeks infrastruktuur ja võimalused ilmateabe operatiivseks pakkumiseks avalikkusele. Selleks kaasajastatakse tuleohukaardi rakendus ning viiakse see KAURi operatiivtöösse. Tegu on RITA projekti jätkutegevusega. 

Lisaks uuendatakse EUMETSATi satelliidiandmete vastuvõtu süsteemi ning täiendatakse andmete visualiseerimise ja analüüsi meetodeid, et tagada uue põlvkonna satelliidiandmete kasutus operatiivtöös. Satelliidiandmed on oluliseks sisendiks numbrilisse ilmaprognoosi, eriti just ekstreemsete nähtuste prognoosimiseks. Nt tugevad äikesetormid, mis põhjustavad tugevaid sademeid ja üleujutusi – see osa on MTG puhul täiustatud. EPS-SG missiooni eesmärk on muuhulgas toetada kliima jälgimist, nende andmete põhjal koostatakse kliimaandmerida. Mõlemad satelliidiprogrammid panustavad EK rahastatud Copernicuse programmi, mille raames pakutakse ka kliimamuutuste teenust, et toetada ühiskonda, andes usaldusväärset teavet Euroopa ja ülejäänud maailma varasema, praeguse ja tulevase kliima kohta.

  • Kliimaprojektsioonide uuendamine

Tööpaketi eesmärk on Eestit puudutavate kliimaprojektsioonide kaasajastamine. Praegused projektsioonid on avaldatud 2015. aastal ning vajavad ajakohastamist vastavalt uutele regionaalsetele mudelarvututele. Kliimaprojektsioonid on sisendiks kohanemise meetmete planeerimisele erinevates sektorites, nagu näiteks veemajandus, metsandus, põllumajandus, kalandus, energia, transport ja tervis. Eeltegevusena toimub kliimaandmebaasi CLIDATA uuendamine, mis on vajalik kvaliteetsete kliima monitooringu andmete tagamiseks edasise analüüsi jaoks. Põhitegevusena koostatakse kliimaprojektsioonid atmosfääri ja mere kohta. Töö teostajaks on Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool, koostöös KAURiga esitatakse täiendava arvutusressursi saamiseks taotlus ECMWFi (Euroopa keskpika ilmaennustuse keskus). Tegevuse väljundiks on vaatlustel ja mudelarvutustel põhinevad andmed mineviku, oleviku ja tuleviku kliima kohta ning kaks raportit (atmosfäär ja meri), mis selgitavad töö teaduslikku tausta.

  • Teavitustegevused

Teavitustegevuste eesmärk on tõsta teadlikkust kliimamuutustest ja levitada projekti tööpakettide käigus kogutud teavet ja tutvustada tööpakettide põhilisi tulemusi sihtgruppidele. Olulisemateks teavitustegevusteks LIFE AdaptEstis on Alam-Pedja looduskaitsealal talgulaagrite korraldamine, ohtlike ilmastikunähtuste suurendamiseks nii seminaride ja infopäevade korraldamine õpetajatele ja õpilastele kui ka ELMis füüsilise ja virtuaalse näituse korraldamine; kohalike elanike (õpilaste) kaasamine probleemsete veekogumite osas andmete kogumiseks. Lisaks eelnimetatud tegevustele toetavad projekti tegevuste teavitamises: kodulehekülje loomine, artiklite koostamine ja avaldamine, projekti tutvustavate videote tellimine, koolituste ja töötubade korraldamine  jne. 

Lisaks loetletud tegevustele on projekti oluliseks osaks ka veel projekti tegevuste seiretegevused, teadlikkuse tõstmine ja projektijuhtimine. 

Tulemused

Projekti tähtsamateks väljunditeks on lahenduse leidmine Alam-Pedja luhaheina probleemile, töötatakse välja meetmed veekogude ja veekogumite seisundi parandamiseks või säilitamiseks, leitakse heitveele optimaalsed taaskasutusvõimalused põllumajanduses ja tööstuses, selgitatakse välja millised puude järglased on ilmastikule ja haigustele vastupidavad ja millist piirkondadest pärit liike saaksid metsaomanikud metsa uuendamisel kasutada. 

Lisaks parandatakse lõheliste kudemistingimusi ja asustatakse ja seiratakse kaitsealuseid ja ohustatud kalaliike (tõugjas, harjus ja siig). 

KAUR võtab tuleohutuskaardi operatiivsesse kasutusse, operatiivkasutusel on uue põlvkonna meteoroloogilised satelliitandmed, mis aitavad tagada ilmainfot parema ruumilise ning ajalise lahutusvõimega, tulemusena paraneb ohtlikke ilmastikunähtuste hoiatamine ja tuvastamine (tuleohualade, udu, ohtlikke äikesepilvede tuvastamine, tekib õhukvaliteedi operatiivseire), uuendatakse kliimaprognoose, mis annab sisendit uue perioodi KOHAK 2031+ koostamiseks.

3logo